Hageja kinnistul paikneva juurdepääsutee kasutamine hageja poolt ei tekita kostjale mingit kahju, juurdepääsutee ei kulge läbi kostja majaõue või viljapõllu. Juurdepääsutee kasutamine ei ole kostjale mingil viisil koormav. Juurdepääsutee ei möödu Kostja eluhoonest. Juurdepääsutee läbimist mootorsõidukiga vajab hageja üldjuhul paaril korral nädalas ning hagejat suvekuudel külastavad perekonnaliikmed. Kinnisomandi eraõiguslikuks kitsenduseks on
§-s 172 sätestatud reaalservituut. Võttes arvesse asjaolu, et kostja läbib oma kinnistule pääsemiseks hageja kinnistul paikneva teelõigu hagejale selle eest tasu maksmata, siis on õiglane, et ka hageja kostja kinnistul paikneva teelõigu läbimise eest viimasele ei kohustu tasu maksma. Pealegi on juurdepääsutee välja ehitanud hageja. Lisaks eeltoodule on
Hageja ei soovi juurdepääsuks teeservituudi seadmist mingile muule asukohale, vaid soovib kasutada juba olemasolevat juurdepääsuteed. Hagiavaldusele lisatud kaardil on taotletav teeservituut tähistatud kollase joonega. Hagejal on õigus kasutada juurdepääsuteed tavaõiguse alusel. Hageja leiab, et tal on õigus kasutada kostja kinnistul paiknevat juurdepääsuteed kui avalikult kasutatavat teed TeeS § 4 lg 1 alusel. Juurdepääsutee on kasutusel olnud aastakümneid. Kui juurdepääsuõigusega koormataval kinnisasjal on juba sobiv eratee, siis on kinnisasja omanik valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub. Hageja palub seada E.H.ile kuuluvale kinnisasjale (Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxx) tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta autoteeservituut H.L.ile kuuluva kinnisasja (Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxx) kasuks ning kanda autoteeservituut kinnisasja (registriosa nr xxxxxx) osas avatud kinnisturaamatusse. Kostja vaidleb hagile vastu. 02.04.1996 on Viiratsi Vallavalitsuse korraldusega nr 118 otsustatud anda U.H.le nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks hoonete asukohaga V küla X talu juurde. Erastamise korraldusega maa erastajale mingeid täiendavaid kohustusi või kitsendusi seonduvalt maaüksuse kasutamisega, sealhulgas juurdepääsutee tagamisega, ei ole seatud. 1999.a. omandas X kinnistu M.J.Ö.. E.H. sai omanikuks 2.12.2005 sõlmitud müügilepinguga. Vastavalt kokkuleppele M.J.Ö.iga on E.H. olnud koos elukaaslase A.-H.Ö.iga X kinnistu kasutajad ka M.J. omanikuks olemise ajal. X kinnistu on olnud võsastunud ning korrastamata. Juurdepääsutee 1999 aastal praktiliselt puudus. Kogu maa-ala oli madal ja märg, nii, et auto tuli jätta krundi sissepääsu algusesse. X kinnistu hooneteni autoga ei pääsenud. Hageja ja kasutajate poolt on X kinnistu puhastatud võsast ja kõrkjatest, on rajatud heakorrastatud haljasala koos muru ja iluaiaga. Käesoleval ajal ei paikne X kinnistul avalikku teed ega avalikuks kasutamiseks kinnitatud teed. X kinnistu kasutajad on rajanud oma maaüksusel juurdepääsu X kinnistu hoonete juurde. S kinnistu loodesse jääval küljel kulgeb avalikuks kasutamiseks kinnitatud Tammekõrkja tee. Kinnistul on 2 Tammekõrkja teelt lähtuv ja edela küljelt kinnistut läbiv tee ning kinnistule loodest ja edelast suunduvat kaks siseteed. Viiratsi Vallavolikogu otsusega 25.11.2004 nr 68 kinnitati avalikuks kasutamiseks erateena V külas Tammekõrkja tee. Tammekõrkja tee on avalikuks kasutamiseks kinnitatud eratee, mis kulgeb V asulast avalikult teelt läbi muude kinnistute Suurepaju kinnistu loodepiirina kuni A kinnistuni. Kinnistule juurdepääsuks kasutas ja kasutavad A kinnistu omanik ja teised kasutajad Tammekõrkja teed ning X kinnistu piirilt omanike poolt rajatud juurdepääsuteed hooneteni. Suurepaju kinnistule pääseb avalikult kasutavalt teelt mitmel viisil. Hageja on kasutanud juurdepääsuks nii jalgsi, jalgratta või mootorsõidukiga kinnistuga külgnevaid teid kui ka kinnistu keskosani ja seal asuvate hooneteni (garaažini) kulgevat teed. Hageja on sõitnud kinnistule ka mööda teisi kinnistul paiknevaid teid. Mõnikord on hageja kasutanud kinnistule sõitmiseks Suurepaju kinnistuga lõunaservas külgneva Kullamäe kinnistu maa-ala. Hageja ei ole kasutanud oma kinnistu aiamajale juurdepääsuks X kinnistu põhjaosa ja X kinnistu ja järve vahelist maaüksust. Suurepaju kinnistul paikneb kaks hoonet, millest mõlema juurde on võimalik sõita ka mootorsõidukiga. Garaažile pääseb juurde vahetult, edasi aiamajani saab minna mööda rada, mis on ca 40 meetrit pikk. Soovi korral on Suurepaju kinnistu omanikul võimalik kasutada oma kinnistut, et pääseda vahetult autoga aiamaja n-ö trepini, selleks ei ole kinnistul mingeid takistusi. X kinnistu ja järve vahele jääb maaüksus, mis ei ole kuulunud tagastamisele ega ole käesoleval ajal erastatud. Viiratsi Vallavalitsuse poolt on lubatud A kinnistuga piirneval rannaäärsel alal teha korrastustöid (võsa ja kõrkja eemaldamine, muuli tasandamine, kanali kalda korraldamine). Viiratsi valla ja M.J.Ö.i vahel on sõlmitud ajutise maakasutuse leping, mille järgi maakasutaja võis kasutada X kinnistuga piirnevat maad ning teha sellel maaharimistöid. Omanik ja kasutajad on seda õigust kasutanud. Auklik ja mättane ala on nüüdseks tasandatud ning kaetud hooldatud muruga. Maaüksusel puuduvad teed. Järveäärsele maaüksusele ja ka osaliselt A kinnistule ulatub suurvesi. Kui maa oleks jäänud parandamata, oleks tegemist liigniiske ja märja alaga, kus sõiduautoga sõitmine oleks mõeldamatu. 2006.aastal, peamiselt hageja sugulased, asusid nõudma autoga juurdepääsu üle X kinnistu põhjaosa ning üle kostja kasutuses olnud järveäärse maaüksuse. Tegelikult hageja ise kasutab jätkuvalt endisi juurdepääsu ning ei ole ka peale kohtumenetluse alustamist uut, nõutavat juurdepääsu läbinud. Kostja on lubanud üle X kinnistu juurdepääsu kõigile soovijatele, kes lähevad randa jalgsi või jalgrattaga. Hageja pääseks mööda oma kinnistut mootorsõidukiga aiamajani, korrastades selleks eelnevalt juurdepääsu vastavalt oma äranägemisele. Selline tee oleks ca 40 meetri pikkune ning ei nõua erilisi teetöid, vaid seal võib piirduda maa-ala tasandamisega. On normaalne ja tavaline, et iga hooneni ei ole võimalik ja ei peagi autoga sõitma. 40 meetri läbimine jalgsi on mõistlik ja normaalne. Hageja ei ole kasutanud A kinnistu põhjaosa ega järveäärset maatükki aiamaja juurde pääsemiseks. Ta ei ole seda kasutanud ka pärast seda, kui kohus hagi tagamise korras kostjat selleks kohustas. Hageja poolt taotletavat juurdepääsu ei ole, see tuleks rajada, mis oleks kulukam, kui juurdepääsu korraldamine üle hageja kinnistu. Hageja poolt taotletavat teed ei ole looduses olemas. Arvestuslikult tuleks uue autoga juurdepääsetava tee rajamiseks üle X kinnistu ehitada uut autoteed ca 60 meetrit ning üle järveäärse kinnistu täiendavalt veel ca 80 meetrit. Sellise autoga sõidetava tee maksumust ei oska kostja prognoosida, kuid arvatavalt on see hind märkimisväärselt kõrge. Tuleb arvestada, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjal aiamaja juurde autoga juurdepääsu tegemiseks ning milliseid kulutusi oleks vaja teha seda naaberkinnistute kaudu. On ilmne, et need kulutused oleksid väiksemad hageja enda kinnistul, mida oleks ca 40 m , kui üle X jt maa, mis on kokku 140 m. Kostja ei leia, et autoga sõidetava juurdepääsutee puudumisel oleks selle hageja jaoks välja ehitamine kostja kohustuseks. Kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine oleks hageja jaoks oluliselt kallim ja kostjat kui kinnisasja omanikku enam koormav. Hageja poolt mootorsõidukiga sõitmine üle kostja õue-ala oleks kostjat häiriv ning tema privaatsust rikkuv. Kostja kasutab X majavaldust elamiseks ja puhkamiseks, tema on teinud väga palju pikaajalist ja ka kulukat tööd, et oma kinnistut koos selle ümbrusega väärtustada. Miljööväärtusliku keskkonna terviklikkuse rikkumine ei oleks tasakaalus hageja ilmselt põhjendamatu huviga. Mittevajaliku juurdepääsu rajamine vähendaks kostja kinnistu väärtust turvalise ja privaatse maakoduna. 3 Kostja ei riku oma käitumisega väljakujunenud tava. Kostja on selle kinnistu kasutamisega olnud seotud ligikaudu 7 aastat. Selle aja jooksul ei ole tekkinud hageja ja kostja vahel randa pääsemise osas vaidlust. Ajal kui kostja asus X kinnistut kasutama, puudusid kinnistul sellised teed, mida hageja oleks kasutanud. Kostja ei pea põhjendatuks hageja väiteid juurdepääsu tagamiseks seoses hageja abikaasa halva tervisega ja omandi kaitsega. Hageja ega tema abikaasa ei ela Suurepaju kinnistul. Hageja ja tema abikaasa ei ole kasutanud sõiduautoga aiamaja juurde sõitmiseks kostja kinnistut. Kostja ei näe otsest seost hageja abikaasa tervisliku seisundi ja juurdepääsutee taotluse vajadusel. Ajal, mil kostja kinnistu omandas, 2005 a detsembris, puudus X kinnistul teelõik, millelt hageja juurdepääsu taotleb. See tee puudus kinnistult ka siis, kui kinnistu omandas eelmine omanik M. J.Ö.. X kinnistul ei ole avalikult kasutatavat teed ning kinnistu omandamisel ei ole omandajale mingit kohustust mingite teede osas pandud. Et kinnistul puudus juurdepääsutee, rajati see eelmise omaniku ajal ning mis viib käesoleval ajal kostja hoonete juurde ning ei ole kasutatav hageja aiamaja juurde pääsemiseks. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: Viiratsi vallavolikogu 25.11.2004 otsusega nr 68 ( tl 86) on Valma külas kinnitatud kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes avalikuks kasutamiseks Tammekõrkja tee, tee nr 54 ( tl 88 ), mis lõpeb enne X kinnistut. Tammekõrkja tee on eratee ja läheb läbi mitme kinnistu, s.h. ka Suurepaju kinnistu. X maaüksuse plaani ( tl 39 ) järgi on maa mõõdistatud aprillis
lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse.
lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel peab kohus kaaluma hageja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma kostja kinnisasja sõidukitega läbimata, kaaluma koormatava kinnisasja omanike huve, lähtudes konkreetsetest asjaoludest.
lg 1 on alust kohaldada siis, kui kinnisasja 6 omanikul puudub võimalus pääseda avalikult kasutatavale teele talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ning tal ei ole võimalik rajada oma kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele.
lg 1 käsitleb kinnisasjale juurdepääsu võimaldamist, mitte aga kinnisasjal olevale elamule või kõrvalhoonetele juurdepääsu võimaldamist üle võõra kinnisasja. Kui on tõendamist leidnud, et hageja kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks on olemas juurdepääs talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ja see juurdepääs ei ole mingilgi viisil takistatud, siis see, kas isikul on nimetatud juurdepääsuteest alates oma kinnistu piires olemas tee hooneteni või mitte, ei anna alust
lg 1 rakendamiseks ja juurdepääsutee määramiseks üle teise isiku kinnistu põhjusel, et hageja pole oma kinnistu piires suutnud või soovinud rajada teed selliselt, et ta pääseks igal aastaajal lähimalt olemasolevalt ja kasutatavalt teelt oma hooneteni. Juurdepääsu tagamist omanikule tema enda kinnisasjal asuvale elamule kohtuotsuse alusel tekkiva reaalservituudiga seadus ette ei näe. Omaniku enda kinnisasjal asuvale elamule juurdepääsu nõude lahendamisel saab analoogia alusel lähtuda
§-st 156, mis reguleerib juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Vaidlus kinnisasjal asuvale elamule juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Kohus kaalus juurdepääsu määramisel kostja huvi privaatsuse tagamisele ning asjaolu, et juurdepääsu rajamine hageja majani nõuab mõningaid kulutusi mõlemal juhul, nii juurdepääsutee rajamisel üle kostja kinnistu kui ka rajamisel üle hageja enda kinnistu. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, kui suuri kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt majani pääsemiseks või üle kostja kinnistu majani pääsemiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam kui oma kinnistul juurdepääsutee rajamine majani ning et see kostjale kui kinnisasja omanikule vähem koormav oleks. Kohus leiab, et hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja ei kaalu üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Kohus on arvestanud praegust reaalset olukorda, tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust kostjale. Kui võrrelda huvi, mis seisneb üle kostja kinnistu hageja maja juurde sõitmises ning huvi, mis seisneb kostja privaatsuses, tema poolt enda kinnistul tehtud töö tunnustamises ja kostja kinnistu väärtuse vähenemises, siis ei kaalu hageja huvi üles kostja huvi. Hagejale on tagatud võimalus kostja kinnistut läbimata pääseda avalikule teele ning tema nõue kohustada kostjat taluma koormatist hageja kasuks ei ole põhjendatud. Kui lugeda juurdepääsu õiguseks õigust läbida tee autoga, siis tuleb arvestada asjaolu, et kostja kinnistul ei ole käesoleval ajal autoga läbitavat teed, mis viiks hageja majani. See tee tuleks sinna rajada. Rajada tuleb ka hageja kinnistul tee garaaži juurest majani. Lahendades
lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada seda, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja esindaja väitel on olemas hagejal juurdepääs ka Kullamäe kinnistult. Kostja on esitanud selle tõendamiseks foto ( tl 139). Nimetatud fotol on näha mingi sõiduki jäljed rohumaal. Teed seal näha ei ole. Paikvaatlusel ei olnud näha, et kõrvalasuvalt Kullamäe kinnistult viiks tee hageja elumajani. Kohus leiab, et kuna hagejal on juurdepääs oma kinnistule ja Kullamäe kinnistult ei vii teed hageja majani, ei ole põhjendatud sinna tee rajamise võimaluse analüüsimine. Juurdepääsuõiguse andmise nõude (
lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. 7 Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et juurdepääsu tee määramisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavadega. X maaüksuse plaani ( tl 39 ) järgi oli X kinnistul 1996.a. olemas 0,01 ha teed, mis on märgitud avaliku teena. Praegu riigile kuuluva X kinnistu ja järve vahelisel alal tee olemasolu kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid. Maainfo teenuse kaartide järgi ( tl 15, 16, 22 ) järgi ei ole see X kinnistul olnud tee viinud hageja elumajani. Kohus leiab, et antud asjaolude põhjal ei saa arvestada väljakujunenud tavaga. Kui seal oligi 1990.aastate keskpaigas ja lõpus mingi tee, mis kulges üle X kinnistu ja lõppes peale kinnistut, siis peale kostja poolt oma kinnistu korrastamist seal seda enam ei ole. Asjaolude hindamine selle kohta, kas kostjal oli õigus oma kinnistu korrastamisel 1996.a. maaüksuse plaanil märgitud tee muruplatsiks muuta ja kas ta on midagi seadusevastast teinud, ei ole käesoleva tsiviilasja ese. Kuivõrd seda väidetavat teed ei ole seal enam mitu aastat, hageja ise on kostjat aidanud selle muruplatsi rajamisel, keegi ei ole vaidlustanud tekkinud olukorda seoses Viiratsi valla poolt Tammekõrkja tee avalikuks kasutamiseks määramisega sellises pikkuses nagu ta praegu on, leiab kohus, et kunagi olnud väljakujunenud tava enam ei ole olemas. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on lubanud vahel hagejal sõita üle oma kinnistu ja muru hagejale kuuluva maja juurde, ei saa lugeda tavaks. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.