§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
Kostja vastas kohtule ja taotles tema ärakuulamist (tl.30). Kohus määras kohtuistungi. Kohtuistungil jääb hageja esitatud hagi juurde. Kostja annab seletuse, et lepingu sõlmimisel oli tal pandud kõnelimiit 800 krooni, mis talle ka sobis. Kuid tegelikult tuli arve rohkem kui 2000 krooni. Kostjale on arusaamatu, kuidas nii sai kui limiit oli pandud. Kostja ei ole limiidi suurendamist taotlenud. Ta rääkis küll rohkem kui 800 krooni eest. Aga lepingu sõlmimisel öeldi, et üle 800 krooni helistada ei lasta.Telefoni ostnud ei ole, on võlg ainult kõnede eest. Hageja selgitab, et EMT teenuste kasutamise üldtingimused näevad ette, et EMT-l on õigus, mitte kohustus keelata kõnede hulka kui krediidilimiit ületatakse. Limiit tähendab seda, et selle summa ulatuses võib teenust kuus kasutada ilma selle eest ette tasumata. Tingimuste p.2.3.3 kohustab kostjat ennast seda limiiti jälgima. Krediidilimiit tähendab seda, et sellise summa eest võib kasutada teenuseid võlgu. Kuid see ei anna õigust kasutatud teenuste eest tasumata jätta. Arve on esitatud ühe perioodi eest ja krediidilimiiti ületamine ei ole olnud ka väga ulatuslik. Hageja palub hagi rahuldada, mõista välja võla ja viivised 59.95 krooni. Hageja palub välja mõista ka tasu õigusabi eest ja õigusabi tasu nõue põhineb arvel, mille EMT on esindajale juba tasunud. See on kooskõlas kokku lepitud piirmääradega. Kostja ei soovi kohtulikus vaidluses midagi öelda. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud mobiilsideteenust ja helistanud erinevatesse kõnevõrkudesse märtsikuus 2004 1091 krooni eest ja aprillikuus 2004 352 krooni eest (tl.10,11). Kostjale on kehtestatud liitumislepingu sõlmimisel erikrediidilimiit 800 krooni (tl.8), mis üldtingimuste p.1.2. mõttes tähendab rahalist piirsummat, milleni klient võib kasutada EMT teenuseid võlgu ühe kalendrikuu jooksul. Kostjale on võimaldatud teenuste kasutamist 1091 krooni eest märtsis 2004, s.t. peaaegu 300 krooni eest rohkem, kui erikrediidilimiit võimaldanuks. See ei õigusta kostjal kasutatud teenuste eest mittetasumist, kostja ei ole tasunud ka erikrediidisummat (800 krooni)mitte. Kasutatud teenuste eest tasumise näeb ette nii pooltevaheline leping, pooltevahelise õigussuhte liik-ostu-müügi leping, mida reguleerib VÕS § 208 lg.3 kui ka VÕS § 76, mis kohustab isikut täitma kohustust vastavalt lepingule või seaduse. Kostja on jätnud kohustuse täitmata ja seega rikkunud kohustust (VÕS § 100). Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal.
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesoleval juhtumil on menetluskulud (riigilõiv ja tasu õigusabi eest) näidatud hageja poolt hagiavalduses ja selle lisades, mis võimaldab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ette võtta hagiavalduse alusel. Hageja on esitanud õigusabikulude nõude summas 500 krooni.
lg.1 sätestab, et kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb kohtul hinnata kulude suurust nende vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist. Kohus leiab, et õigusabikulu summa on põhjendatud, võttes arvesse kohtuistungil osalemist. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3,
lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 436. Kohtunik Ü.Raag
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.