TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 24. aprill 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Asja lahendamine nr 2-01-84 A.T. versus M.T. A.T.i hagi pärand

) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. A.T., arvestades asjaoluga, et kohtumenetluse kestel ei ole M.T. nõustunud kaasomandi jagamiseks reaalosadeks, on pidanud võimalikuks Tennisevälja 4 majavalduse jätmist M.T.ile. Seoses sellega on hageja taotlenud, et kostja maksaks välja hageja osa rahas. Hageja on viidanud kehtinud

§-le 29, mille kohaselt tuleb asja hinnata selle hariliku väärtuse, s. o kohaliku keskmise turuhinna järgi. Hageja väitel tuleneb majavalduse maksumus vaidluse lahendamise ajal kehtivast turuhinnast. AS Pindi Kinnisvara

1. oktoobril 2005 antud 2 hinnangu kohaselt on vaidlustatud majavalduse turuväärtuseks
2. septembri 2005 seisuga 850 000 krooni. Sellest tulenevalt on hageja taotlenud, et M.T. tasuks elamu maksumusest ½ osa, s. o 4xx 000 krooni A.T.ile. Pärandatud sõiduauto Volvo, mida on kasutanud ja kasutab kostja, on A.T. pidanud võimalikuks jätta M.T.i omandusse ja kaubik Datsun Urvan on A.T. taotlenud jätta tema enda omandusse. Hageja on leidnud, et kostja esitatud vastuhagi on aegunud, kuna kinkelepingu teostamise ajal ja Aino Treiali surma momendil reguleeris võla- ja pärandisuhteid tsiviilkoodeks (TsK), mille § 559 lg 1 kohaselt oli pärandaja kreeditoridel õigus 6 kuu jooksul pärandi avanemise päevast esitada oma pretensioonid pärandi vastu võtnud pärijatele. M.T. ei ole esitanud 6 kuu jooksul arvates Aino Treiali surmast (s. o alates
3. veebruar 1992) võlanõuet A.T.i vastu, seega on kehtinud TsK § 559 lg 3 kohaselt M.T. kaotanud nõudeõiguse A.T.i vastu. Hageja on viidanud ka asjaolule, et TsK § 81 kohaselt oli hagi aegumise tähtajaks 3 aastat ning seega oleks M.T. pidanud esitama hagi kinkelepingu tühisuse nõudes hiljemalt 3 aasta jooksul. Kostja on viidanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-le 1, mille kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud kohaldada kohtul tsiviilasjas aegumist. Hageja M.T. ei ole esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul võlanõuet Aino Treiali ja A.T.i vastu. Hageja on viidanud veel asjaolule, et M.T. ei ole vaidlustanud Aino Treiali ja Arno Treiali vahelist
4. aprilli
5. a kinkelepingut. Hageja on seisukohal, et seetõttu tuleb jätta hageja väide Sulaoja tee xx majavalduse ehitamisest M.T.i osavõtul tähelepanuta. Hageja on seisukohal, et M.T.i vastuhagi A.T.i vastu Sulaoja tee xx elamu ühise tegutsemise lepingu alusel Otepääl Sulaoja tee xx asuva ehituse tuvastamise nõudes ja M.T.i omandiõiguse tunnistamises poolele mõttelisele osale tuleb jätta rahuldamata ka nõude tõendamatuse motiivil. Seadusejärgse pärimisõiguse
6. juuli
7. a tunnistusest ja Valga Maakonna Hooneregistri
8. juuli 1996 tunnistusest nähtuvalt on A.T. omandanud Sulaoja tee xx elamu kõrvalhooned, mis koosnevad ehitistest ja rajatistest ning mille koosseisus on 2korruseline abihoone, Aino Treiali pärandina. Hageja väitel on dokumentaalselt tõendatud, et Sulaoja tee xx elamu koos kõrvalhoonetega kuulus Aino Treialile. Hageja väitel kostja Aino Treiali taotlusel kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused ei lükka ümber Aino Treiali omandiõigust Sulaoja tee xx elamule ja ei kinnita üheselt elamu ehitamist ühise tegutsemise lepingu alusel. Puuduvad tõendid selles, et hageja M.T. ja kostja A.T. ning surnud isik Aino Treial oleksid sõlminud ühise tegutsemise lepingu, mille alusel hageja, kostja ning Aino Treial oleksid ühiselt ehitanud Sulaoja tee xx elamu. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et elamu koos kõrvalhoonetega oleks valminud ühise tegutsemise lepingu alusel.
9. Kostja põhjendused 2.
10. Kostja seisukoht hagis ja vastuhagi nõue Kohtulikus menetluses on M.T. kostjana taotlenud M.T.i ja A.T.i kaasomandi lõpetamist hoonetele ja rajatisele, asukohaga Tennisevälja 4 Otepää Valga maakond, missuguse koosseisu kuulub maja (ehitisregistrikood 111003751), varjualune (ehitisregistrikood 111028767), kuur (ehitisregistrikood 111028768), kuur (ehitisregistrikood) 111028769, aiamaja (ehitisregistrikood 111028770) ja kaev (ehitisregistri kood 2204892xx), mis paiknevad 1497 m2 suurusel maal ja tunnistada M.T. majavalduse ainuomanikuks. Sõiduauto Volvo on M.T. taotlenud jätta M.T.i enda omandusse ja kaubik Datsun Urvan on M.T. pidanud võimalikuks jätta A.T.i omandusse. Vastuhagis ühise tegutsemise lepingu tuvastamiseks ja kaasomandiõiguse tunnistamiseks on kostja taotlenud: 1) tuvastada M.T.i ja A.T.i vahel ühine tegutsemine majavalduse asukohaga Sulaoja xx Otepää ehitamisel; 2) tunnustada M.T.i omandiõigust ½ mõttelisele osale A.T.ile 3 kuuluvast majavaldusest asukohaga Sulaoja xx Otepää, mis on registreeritud Valga Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri all 816340 ning muuta 3) Valga Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri 816340 tehtud kannet ja kanda M.T. ½ ja A.T. ½ mõttelise osa omanikuna, Otepää vald, Otepää linn, Sulaoja tee xx asuva kinnistu omanikeks. 2.
11. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid M.T. on leidnud, et majavalduse jagamine kaheks osaks, mida kumbki pool kasutab oma äranägemisel ei ole võimalik ja seda järgmiste asjaolude tõttu: 1) Otepää Vallavalitsus on asunud seisukohale, et majavalduse jagamine kaheks reaalosaks ei ole lähtudes hoonete paiknemisest ning kehtivast detailplaneeringust põhjendatud; 2) majavaldus on ehitatud kasutamiseks ühele perekonnale; majas puuduvad pesemisvõimalused; pesemisvõimalused on ainult saun-aiamajas; samas saun-aiamaja ei ole ette nähtud aastaringseks elamiseks; aiamaja on mõeldud elamiseks ainult suvel, sest puudub kütmise võimalus; 3) A.T.ile kuulub majavaldus asukohaga Sulaoja xx; seega on A.T.il olemas elamispind ja ta ei vaja Tennisvälja 4 majavaldust elamiseks; 4) M.T. on elanud majavalduses alates
12. a ja kasutanud majavaldust koos kasutütre Kersti Treiali ja üle 92 a. emaga; kolmel inimesel ei ole hageja väitel võimalik elada kas ainult aiamajas või majas; 5) M.T.i ja A.T.i abielu on lahutatud ning A.T. lahutatud abikaasana ei sobi iseloomu omadustelt majavaldust ühiselt kasutada. Eeltoodud arvestades on M.T. seisukohal, et kaasomandi lõpetamine on põhjendatud. M.T. on soovinud, et kaasomand lõpetataks ja majavaldus antaks tema valdusse. Juhindudes

§ 77lg-st 1 kompenseerib M.T.

A.T.ile kaasomandi maksumuse lähtudes 2002 a hinnast, mille kohaselt vaieldava majavaldus oli hinnatud 360 000 krooni. Juhindudes

§ 75

lg-st 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. M.T. on kandnud kõik kaasomandi valdamisega seotud maksed üksi. M.T. on kandnud AS-ga Otepää Veevärk sõlmitud liitumislepinguga seotud kulud kogusummas 11 800 krooni üksi ja on taotlenud A.T.il võimalikult tekkiva nõude tema vastu tasaarvestamiseks käesoleva asja raames 5 900 krooni ulatuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 kohaselt. Liitumine üldveevärgiga on oluliselt tõstnud majavalduse väärtust. Teiste kaasomandi valdamisega seotud kulude nõuet A.T.i vastu kaalub M.T. esitada eraldi. M.T.i väitel on senini kasutanud sõiduautot Volvo ja A.T. kaubikut Datsun Urvan. M.T. on seisukohal, et on põhjendatud sõiduauto Volvo, mida on kasutanud ja töökorras hoidnud M.T., jätmine M.T.i valdusse. Kaubik Datsun Urvan, mis on olnud A.T.i kasutuses jätmine A.T.i kasutusse. M.T. on palunud arvestada asjaoluga, et eaka isikuna ja ning II grupi invaliidina oleks tal kaubiku juhtimine väga raske kui mitte võimatu ja tema hooldusel on üle 91 aastane ema, keda on vaja sageli haiglasse sõidutada. M.T. on taotlenud sõiduauto tema omandisse ja kaubik A.T.i omandisse. M.T. on seisukohal, et vastuhagi ei ole aegunud. M.T. väitel on ta soovinud poolte vahelist ühist tegutsemist tuvastada juba alates

1. aastast, kuid ei ole osanud vormistada oma soovi hagiavaldusena. M.T. väitel on ta paigutanud oma rahalisi vahendeid ja tegi tööd majavalduse valmisehitamiseks, kuni lahkumiseni kodust
2. a sügisel. Ühise tegutsemise lepingu mõiste on sätestatud kehtinud TsK § 438 lg-s 1, millest tulenevalt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas ehitamiseks. Kostja väitel leppisid pooled pärast poja sündi kokku elamu valmisehitamises enda ja oma lapse koduks, sõlmides kooselu alguses selleks ühise tegutsemise lepingu. Kostja väitel poolte ühine tegutsemine toimus aastatel 1962-
3. Alates 1977.a. olid pooled abielus ja elasid majavalduses Sulaoja xx Otepää. Kostja väitel kuni kooselu lõppemiseni ei olnud M.T.il põhjust ühist tegutsemist tuvastada, sest A.T. ei eitanud seda. Pooled elasid koos Sulaoja tänaval asuvas kodus. Kostja väitel peale Aino Treiali surma
4. veebruaril 1992, teadis M.T., et jõus on testament, millisega Aino Treial pärandas vara poolte pojale Arvo Treialile. Kostja väitel hakkas A.T. ühist tegutsemist eitama pärast poja surma (
5. veebruar 1993), kui M.T.ile sai teatavaks, et Aino Treiali poolt testamendiga Arvo Treialile määratud osa 4 majavaldusest on M.T.i teadmata
6. novembri 1984 kinkelepinguga vormistatud A.T.i nimele. A.T.i ja Aino Treiali vahelise kinkelepinguga oli M.T. jäetud ilma A.T.iga ühiselt ehitatud kodust. M.T.i väitel on ta olnud A.T.iga alates aastast 1962 faktilises abielulises suhtes. Kostja väitel pole hageja seda ka eitanud.
7. aastast, alustasid nad ühiselt individuaalelamu ehitamist asukohaga Sulaoja xx Otepää. Ehituskrunt vormistati ja maja ehitati hageja õe Aino Treiali nimele, mille kostja väitel põhjustas asjaolu, et hageja ega kostja ei saanud oma nimele ehituskrunti. Kostja väitel Aino Treial maja ehitamisest osa ei võtnud, ega pannud majavalduse ehitamisse rahalist või tööpanust. Kostja väitel ei ole Aino Treial Otepääl Sulaoja xx kunagi elanud. Aino Treial elas ja töötas Tartus. M.T.i väitel ei saa rääkida poolte ühisvarast vaid ühisest tegutsemisest aastatel 1962 kuni poolte abiellumiseni 1977., mille käigus pooled ehitasid ühiseks elamiseks maja asukohaga Sulaoja tee xx Otepää. M.T. on seisukohal, et asjas esitatud kirjalike dokumentidega, tunnistajate T.T., H. T., J. H., E.T., L.S., A.J., V.K., K.L., K.T. ütluste ja M.T.i poolt vande all antud seletusega on tõendatud, et M.T. ja A.T. on enne abielu ja abielu kestel ehitanud majavalduse asukohaga Sulaoja xx Otepää Valga Maakond ja M.T.il on õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist ½ suurusele mõttelisele osale kõnealusest kinnistust ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kuigi A.T. on seisukohal, et kogu ehituseks vajalik hangiti tema ja Aino Treiali poolt, ei ole ta kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit materjalide ostmise kohta nende poolt. M.T. väitel töötas ta kolhoosis ja talle anti õigus palgaga tasaarvestuse korras saada metsamaterjali, millisest ehitati ühine kodu. M.T. müüs villatooteid ja talusaadusi Venemaa turgudel, millistest sissetulekutest ehitati maja. Samuti aitas rahalise panusega M.T.i ema, kes müüs raha saamiseks koduloomad. Peale pooltevahelise abielu registreerimist
8. septembril
9. a, alustasid pooled
10. a kõrvalhoone ehitamist, mis jäi pooleli ja mida pooltevahelisest vaidlusest alates ei ole edasi ehitatud. Kostja väitel pooleliolev kõrvalhoone, millise ehitust alustati
11. a, seega poolte abielu kestel, pidi Aino Treiali testamendi järgi pärima Aino Treiali järel Arvo Treial, sest kõrvalhoonet ei ole kinkelepingu järgi A.T.i omandisse läinud. Kõrvalhoone pidi testamendi järgi pärima Arvo Treial ja tema surma järel M.T. ja A.T.. M.T.it ei ole pärima kutsutud ja kõrvalhoone on pärimise läbi läinud A.T.i omandisse. M.T.i väitel
12. oktoobril 1993 oli M.T. sunnitud A.T.i vägivalla tõttu sunnitud lahkuma kodust Sulaoja xx ja asus elama tema ja poja poolt ehitatud majavaldusse, mis oli vormistatud poeg Arvo Treiali nimele.
13. Kohtu põhjendused 3.
14. Menetluse käik Viljandi Maakohtu
15. detsembri 1999 otsusega on lahutatud M.T.i ja A.T.i abielu. Viljandi Maakohus
16. detsembril 2000 teinud otsuse, milles hagi esemeks oli M.T.i hagi A.T.i vastu ühisvara ja pärandvara jagamiseks. Ühisvara jagamise nõudes jättis kohus hagi rahuldamata hagi tõendamatuse motiivil. Pärandvara jagamise nõudes jättis kohus M.T.i omandusse Otepää linnas Tennisvälja xx asuva majavalduse ja sõiduauto Volvo 360 ja Arold Treiali omandusse sõiduauto Datsun-Urvan ja ning enamsaadud pärandvara arvelt mõistis kohus M.T.ilt enam saadud pärandvara arvelt 2 755 krooni A.T.i kasuks. Viljandi Maakohtu
17. detsembri 2000 otsus M.T.i ja A.T.i ühisvara jagamises on jõustunud. Viljandi Maakohtu
18. detsembri 2000 otsuse pärandvara jagamises on Tartu Ringkonnakohtu
19. aprilli 2001 otsusega tühistatud. Tartu Maakohtu
20. veebruari 2006 määrusega on asjas kostja taotlusel kohaldatud vastuhagi tagamise abinõuna vara käsutamise keelumärge tegemine Riiklikus Ehitisregistris A.T.i ja M.T.i kaasomandisse kuuluvale majavaldusele asukohaga Tennisevälja xx Otepää Valga maakond, mis paikneb 1497m2 suurusel maal ja millise hulka kuuluvad elumaja ehitisregistrikoodiga 111003751; varjualune ehitisregistrikoodiga 111028767, kuur ehitisregistrikoodiga 5 111028768, kuur ehitisregistrikoodiga 111028769, aiamaja ehitisregistrikoodiga 111028770 ja kaev ehitisregistri koodiga 2204892xx. 3.
21. Seisukoht hagis ja vastuhagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine ja vastuhagi rahuldamata jätmine. 3.
22. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Arno Treiali hagis ei ole pooled vaidlustanud asjaolusid, et
23. aastal alustati Otepääl Sulaoja xx elamu ehitust, milline omanikuks sai Aino Treial. Kohtul tuleb õigusliku küsimusena A.T.i hagis lahenda vaidlus pärandina saadud kaasomandis. Pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et nad on Tennisevälja xx Otepääl asuva majavalduse (hooned ja rajatised) ning 2-e sõiduauto kaasomanikud ning see kaasomand on tekkinud poolte poja Arvo Treiali surma pärandvarana. Pärandvaras on nii hageja kui ka kostja nõustunud asjaoluga, et majavalduse ainuomanikuks jääb kosja M.T., kusjuures M.T. tasub hagejale enamsaadud vara arvelt kompensatsiooni. Pooled on nõustunud ka sellega, et sõiduauto Volvo jääb M.T.ile ning kaubik Datsun Urvan A.T.ile. Arvo Treiali vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades on tema vanemad M.T. ja A.T..

§ 70lg 3 kohaselt tekkis pärijatel M.T.il ja A.T.il 27.

septembril 1993 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses märgitud pärandvarale – Otepää linna Tennisvälja 4, ning sõiduautodele Datsun-Urvan ja Volvo 360. Kuna vara päriti võrdsetes mõttelistes osades, s. o kaasomandina, siis tuleb ka pärandvara jagamise jagamisel lähtuda

§-st 77. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (

§ 77lg 2).

Kuna pooled on nõustunud majavalduse jätmisega M.T.ile, siis lasub viimasel kohustus tasuda A.T.ile ½ osa vaidlustatud majavaldusest. Kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Nähtuvalt AS Pindi Kinnisvara

1. oktoobri 2005 antud hinnangust on vaidlustatud majavalduse turuväärtuseks
2. septembri 2005 seisuga 850 000 krooni. Ei hageja ega kostja ei ole vaidlustatud majavalduse hinnangut vaidlustanud. Kostja on aga ledinud, et aluseks tuleks võtta A Alliksaare kinnisvarabüroo hindaja Linda Künnapuu
3. augusti 2002 antud hinnang, mille kohaselt majavalduse väärtuseks hinnatud 360 000 krooni. Kostja väitel oleks M.T.i poolt A.T.ile arvestatavaks kompensatsiooniks seega 180 000 krooni. M.T. on leidnud, et põhjendatud on hüvitise väljamõistmine lähtudes 2002 a hindadest. M.T.i väitel on menetlus veninud Arno Treialist tingitud asjaoludel ja tuleks lähtuda 2002 a hindadest ning mitte arvestada hinnatõusu. Kohus on seisukohal hagejale kostjalt kompensatsiooni väljamõistmisel tuleb aluseks võtta vaidlustatud majavaldusele
4. oktoobril 2005 antud hinnang 850 000 krooni. Viimati antud hinnang on objektiivne ja vastavuses majavalduse tegeliku väärtusega. Majavaldusele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et Otepää linn on Eestis olulise tähtsusega suvitus- ja talispordikeskus. Asjakohane ei ole kostja väide menetluse venimises üksnes hageja tõttu. Kohus on seisukohal, et eelkõige on asja menetlemine kohtus veninud kostja esitatud vastuhagist tulenevates asjaoludes. Sellele viitab ka asjaolu, et kohtule on kostja esitanud lõpliku ja konkretiseeritud vastuhagi kõigi nõuetega alles viimaseks kohtuistungiks
5. aastal. Kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt Põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, siis tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi 6 kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kohus on seisukohal, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Arvestades hagejale kuuluva mõttelise osa suurust ½ , tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistavaks kompensatsiooniks 4xx 000 krooni. Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (

§ 75). M.T.

on seoses vaidlusaluse majavalduse kasutamisega avaldanud, et on sõlminud AS-ga Otepää Veevärk liitumislepingu ja kandnud sõlmitud liitumislepinguga seotud kulud kogusummas kaasomanikuna üksi 11 800 krooni ja esitanud selle kohta dokumentaalsed tõendid. Seoses sellega on M.T. taotlenud tehtud kulutustest ½ ulatuses, s. o 5 900 jätta kaasomaniku A.T.i kanda. Kohus on seisukohal, et M.T.i kulutused AS-ga Otepää Veevärk liitumiseks on asjakohased ning seotud kaasomandi otstarbeka ja asjakohase kasutamisega mõlema kaasomaniku huvides ning tehtud kulud tuleb poolte kui kaasomanike vahel võrdselt kanda. Kohus on seisukohal, et 4xx 000 kroonist tuleb maha arvestada M.T.i kantud kulutustest kaasomandisse 5 900 krooni ning M.T.i kohustuseks jääb maksta A.T.ile 419 100 krooni. Täitemenetluse seadustiku § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega rahuldatakse hageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt kostja rahalise nõude täitmisega. M.T.i vastuhagis ei ole pooled vaidlustanud asjaolusid, et

1. a alustati Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse ehitamist ning ehituskrundi omanikuks oli Aino Treial. Pooled ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et elamu valmis
2. aastal ning pooled abiellusid
3. aastal ning asusid elamusse elama. Pooled ei ole vaidlustanud ka Aino Treiali ja Arno Treiali vahelist
4. aprilli
5. a kinkelepingut, millega Aino Treial kinkis Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse Arno Treialile. Pooled on vaidlustanud Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse ehitamise asjaolusid. M.T. on käsitlenud asjaolusid selliselt, et Otepää Sulaoja tee xx asuva majavalduse ehitamisel tegutsesid pooled ühise tegutsemise lepingu alusel. M.T.i väitel Aino Treial elas ja töötas Tartus ning aastatel 1962 kuni poolte abiellumiseni 1977 ning ühise tegutsemise käigus ehitasid pooled ühiseks elamiseks maja asukohaga Sulaoja tee xx Otepää. Hageja väitel on M.T.i esitatud vastuhagi aegunud. Samuti on hageja seisukohal, et kostja väidetav ühise tegutsemise leping pole tõendatud ning tunnistajate ütlused ei lükka ümber Aino Treialil omandiõigust Sulaoja tee xx elamule. M.T.i vastuhagis tuleb kohtul anda õiguslik hinnang kostja vastuhagis esitatud asjaoludel poolte vahelise ühise tegutsemise lepingu olemasolu Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse ehitamisel. Kohus on seisukohal, et asjakohane on hageja väide kostja vastuhagi aegumises. Kostja väidete kohaselt tegutsesid pooled ühise tegutsemise alusel ühise kodu loomiseks. Samas nähtub faktilistest asjaoludest, et kostja väidetava ühise tegutsemise lepingul oli tegelikult kolm osapoolt. Pooled tegutsesid elamu ehitamisel selliselt, et selle omanikuks sai ehitamise algusest peale kuni valmimiseni
6. a Aino Treial. Kostja enda väidete kohaselt oli ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks ühise kodu loomine. See eesmärk oli saavutatud poolte elamu valmimisega
7. a ja poolte abiellumisega
8. a. Sellega oli ühise tegutsemisega seatud eesmärk saavutatud ning sellest ajast tuleb lugeda ka hagi aegumise tähtaega ühise tegutsemise lepingust tulenevate võimalike vastuväidete esitamiseks kohtule. Kehtinud TsK kohaselt oli aegumise tähtajaks 3 aastat, seega aasta
9. Faktilistest asjaoludest lähtuvalt tegutsesid pooled selliselt, et kostja väidetud ühise tegusemise lepingu ese jäi lepingu ühe osalise Aino Treiali 7 omandisse. Pooled olid õigustatud ühise tegutsemise lepingu asjaolusid vaidlustama kuni aastani
10. Kostja väide, et poolte ühise tegutsemise leping jätkus aastal 1983, mil nad alustasid kõrvalhoone ehitamist ei ole asjakohane. Pooled olid sel ajal abielus ja elasid Aino Treialile kuuluvas elamus. Poolte abielu kestel soetatud vara on ühisvara. Viljandi Maakohtu
11. detsembri 2000 otsus M.T.i ja A.T.i ühisvara jagamises on jõustunud, kusjuures hagi jäi rahuldamata hagi tõendamatuse tõttu. Kohus on seisukohal, et asjakohane on hageja osutamine asjaolule, et M.T. kostjana ei ole vaidlustanud Aino Treiali ja Arno Treiali
12. aprilli
13. a kinkelepingut, millega Aino Treial kinkis Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse (koosnes ühest kahekorruselisest nelja toaga elamust ja majandushoonest) oma vennale Arno Treialile. Kohtul ei alust kahelda selle tehingu õiguspärasuses. Aino Treial on olnud Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse omanik selle ehitamisest peale ning omanikuna oli tal otsustusõigus temale kuulunud varale. Aino Treial on oma eluajal teinud otsustuse ka Otepääl Tennisevälja 4 asuva majavalduse osas, mille ta pärandas oma vennapojale Arvo Treialile. Millisel kaalutlustel Aino Treial talle kuuluva vara suhtes sellised otsustused tegi, ei ole enam tuvastatavad, kuna Aino Treial on surnud. Asjaolu, et Aino Treial kinkis Otepääl Sulaoja xx asuva majavalduse oma vennale Arno Treialile kinnitab seda, et võimaliku ühise tegutsemise lepingu osapoolteks oli Aino Treiali, M.T. ja A.T.. 3.
14. Menetluskulude jaotus
15. jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled ei esitanud ega taotlenud nende poolt kohtuistungil kantud menetluskulude hüvitamist. Sellest tulenevalt tuleb poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaoludega, et pooled ei esitanud ega taotlenud nende poolt kantud menetluskulude kandmist ega ole kohtule esitanud ka menetluskulude nimekirja, tuleb poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Asjas on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (postikulu) 285 krooni, mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb välja mõista kostjalt riigi kasuks. Postikulu väljamõistmisel kostjalt riigi kasuks arvestab kohus asajoluga, et peamiselt tuleneb postikulu kostja vastuhagis esitatud nõudest, mille kohus jättis rahuldamata. Kohtute Raamatupidamiskeskus justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Toomas Lillsaar Kohtunik 8