← Eesti

2-06-37613/5

Obsah (12)§ 317§ 414§ 410§ 444§ 407§ 367§ 468§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177

Tsiviilasi nr 2-06-37613 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2007.a Jõgeva kohtumaj

§ 317kohaselt.

Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Txxxx Bxxxxxx kanda. Välja mõista Txxxx Bxxxxxxxxx AS-i HANSAPANK kasuks 2450 krooni tasutud riigilõivu katteks. 1

(3)Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtuistungile ilmumast ning selle põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Hansapank on 11.12.2007.a. esitanud hagi Txxxx Bxxxxxx vastu võlgnevuse 44 144,79 krooni nõudes. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „ei ela sel aadressil“. Lõuna Politseiprefektuur teatas, et kostja viibimiskoht on neile teadmata.(tl.22) Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb

§ 317lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks.

Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotles

§ 414

lg 1 alusel lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta ja kostja mitteilmumisel teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2005.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 05-093604-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu 40 000 krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.06.2009.a. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on rikkunud lepingut, jättes osamaksed nõuetekohaselt tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Pooltevahelise lepingu ja VÕS § 397 järgi kohustub kostja tasuma laenult intressi. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. 2

(3)Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi tervikuna, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagi esitamisel 2250 krooni ja riigilõiv ametlikes teadaannetes avaldatud kutse eest 200 krooni. Hageja on hagiavaldusele lisanud tõendid nimetatud menetluskulude kohta (tl.16 ja 23). Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist

§ 176lg.2 alusel.

Seetõttu ja

§ 176

lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.