2-06-36925/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-36925 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Maili Arengu Tsiviilasi Rxxxx Rxxx hagi Axxx Rxxx vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2007..a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja Rxxxx Rxxx ja kostja Axxx Rxxx RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista kostjalt Axxx Rxxx´lt, IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxxxxxxxx, hageja Rxxxx Rxxx, IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-x, xxxxxx vald, xxxxxxxxx, kasuks elatis alates
5. aprillist 2006.a. 2.
6. xx. xxxxxx xxxx.a. sündinud tütar Mxxxxx Rxxx, IK xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx. Xxxxxxx xxxx.a. ja 2.
7. xx. xxxxx xxxx.a. sündinud poeg Rxxxxx Rxxx, IK xxxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxx xxxx.a. Rxxxx Rxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Hansapangas.
8. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
9. Välja mõista kostjalt Axxx Rxxx´lt, IK xxxxxxxxxx, riigilõiv kaks tuhat seitsesada viiskümmend (2750.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
10. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD Rxxxx ja Axxx Rxxx abiellusid
11. juulil 1994.a. Nende abielu sõlmiti Viljandi Perekonnaseisuametis, kanne nr
12. Poolte kooselust on sündinud
13. aprillil 1992.a. tütar Mxxxxxx Rxxx ja
14. juunil 2004.a. poeg Rxxxxx Rxxx, kes elavad koos emaga ja kelle ülalpidamiseks kostja alates 2006.a. algusest, kui ta kodunt lahkus, enam ülalpidamist ei anna. Pooled on jaganud oma ühisvara. Kostja on käinud tööl Soome Vabariigis ja töötanud metsatöödel, aga laste eest hoolitsenud ei ole, mistõttu soovib hageja elatist kohtu kaudu. HAGEJA NÕUE Kostja on lahkunud pere juurest ja alates 2006.a. algusest elab teise naisega. Kuna lapsed elavad ema juures, siis ei suuda ta neile üksi korralikku ülalpidamist pakkuda ja vajab ka isa abi. Kostjal on küll tervisega probleeme, kuid füüsilise tööga saab ta hästi hakkama. Ta on töötanud nii Eestis kui Soomes, on õppinud metsamees ja talle sobib nii metsatöö kui ka ehitus. Hageja palub elatisena alates avalduse esitamisest kostjalt välja mõista kummalegi lapsele 2000.- krooni kuus. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab hagi õigeks osaliselt. Ta tunnistab, et neil on hagejaga kaks ühist last, kes elavad ema juures. Ta on eelmise aasta algul kodunt lahkunud ja elab koos teise naisega. Ta on aga pensionär, saab 1986.- krooni kuus pensioni ja sellest hageja poolt küsitud elatist maksta ei suuda. Ta ei saanud Soomes tööülesannetega hakkama ja pole juba aasta aega füüsilist tööd teinud. Tunnistab aga siiski juhutööde tegemist. On nõus maksma kummalegi lapsele 500.- krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled abiellusid
15. juulil 1994.a. Poolte abielust on sündinud kaks last, kes elavad koos emaga. Isa on pere juurest lahkunud ja leidnud uue elukaaslase, kellega loonud uue perekonna. Alates 2006.a. algusest kostja lastele elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 1800.krooni kuus. Elukallidus on riigis pidavalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk, sama tendents on täheldatav ka käesoleval aastal. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis kummalegi lapsele 2000.- krooni kuus põhjendatud. Kostjal on küll tervisega probleeme, kuid füüsiliselt on ta täiesti vormis ning seega suuteline ka lastele miinimumi lähedast elatist teenima. Pooled on jaganud oma ühisvara, mis ei olnud samuti väike ja kostja sai seda hagejaga võrdselt. Kohus on käesoleval momendil veendunud, et nõutud elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning seetõttu tuleb hagi täies mahus rahuldada. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik