Kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtuistungile ilmunud ei ole. Kostja pole kohtule teatanud kohtusse ilmumise seaduslikust takistusest. Kohtu hinnangul on asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitatud ja asi on võimalik sisuliselt lahendada. 2
Kohtule esitatud sünnitunnistuse (tl.7) põhjal tuvastas kohus, et hagejal ja kostjal on ühine laps Kxxxxx Kxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx.a. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja pole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2006.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule lapse kulude arvestuse. Kohtu hinnangul ei ole kulud ülemäärased ega liialdatud. Hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtule esitatud kostja palgatõendi (tl.15) põhjal nähtub, et kostjal on olemas sissetulek, mis võimaldab tasuda lapse ülalpidamiskulud. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1800.- krooni. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 04.12.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 60 lg 2 näeb ette vanema kohustuse last ülal pidada ka tema täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus elatise PkS § 63 järgi täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohtuistungil avaldas hageja, et elatis peaks laekuma tema pangaarvele
lg 1 p 2 analoogiat tagaseljaotsusega ning tunnistab kohtuotsuse osaliselt viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus viivitamata täidetavaks tunnistatud osas enne otsuse jõustumist.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses s.o. 1800 krooni osas. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus rahuldas hagi täielikult, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Pooled ei ole esitanud kohtule andmeid ega taotlusi ka muude menetluskulude kohta.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.