← Eesti

2-06-16075/3

Koopia Tsiviilasi nr 2-06-16075 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a Jõgeva Tsiviilasja number 2-06-16075 Tsiviilasi AS Jetoil avaldus Forest Plant OÜ pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (võlausaldaja): AS Jetoil (registrikood xxxxxxxx, asukoht -Peterburi tee 71 Tallinn 11415); esindajad Uku Lõhmus, isikukood xxxxxxxxxx ja Oliver Markvart, isikukood xxxxxxxxxxx. Kostja (võlgnik): Forest Plant OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Pauastvere küla Põltsamaa vald Jõgeva Maakond). Seaduslik esindaja juhatuse liige Jari Olavi Järvinen, isikukood xxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg
  3. august 2006 RESOLUTSIOON : Kuulutada välja Forest Plant OÜ pankrot
  4. augustil 2006.a. kell 12.
  5. Määrata pankrotihalduriks Forest Plant OÜ pankrotimenetluses Kaupo Piir, kelle aadress Kalda tee 30-66 Tartu 10153, telefon 52 72 651, e-post: kaupo.piir@mail.ee Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht: 19.septembril kell 15.00 Jõgeva kohtumajas Pargi t . 1 Jõgeva. Võlausaldajal tuleb teatada haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja jätab nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. 1 Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlgniku esindajal Jari Olavi Järvinen tuleb enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut anda võlgniku vanne. Võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks on raske juhtimisviga. Rakendada TsMS § 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, sealhulgas arestida võlgniku Forest Plant OÜ arvel olevad vahendid krediidiasutustes ja keelata võlgnikule kuuluva vara käsutamine. Hagi tagamise abinõude kohaldamine on pankrotihalduri ülesanne. Pankrotiavalduse tagamise abinõud, mis on rakendatud kohtu määrusega 31.juulist 2006 jäävad kehtima. Rakendada ärikeeldu juriidilisest isikust võlgniku Forest Plant OÜ juhatuse liikme, Jari Olavi Järvinen, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, suhtes, keelates tal kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist. Pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus: Ajutise halduri tasu kohta on koostatud eraldi määrus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib võlgnik esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud: võlausaldaja AS Jetoil on esitanud avalduse Forest Plant OÜ pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse aluseks on asjaolu, et osaühing ei ole tasunud oma võlgnevust võlausaldaja ees, ehkki võlg on muutunud sissenõutavaks septembris
  6. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on lisandunud viivised ja võla suurus on 64 274 krooni. Võlausaldaja on saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on ka kätte saanud. Võlga tasuma ei ole asutud. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust Pankrotiseaduse § -ga 10 lg.2 p.1 ja palub algatada võlgniku pankrotimenetluse, võlausaldaja taotles pankrotiavalduse tagamist. Kohus pidas eelistungi pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks 06.juulil
  7. Võlgnikule lähetati pankrotiavaldus koos lisadega ja teade eelistungi toimumise kohta tema registrijärgsele aadressile, kus menetlusdokumendid vastu võeti. Eelistungile ilmusid võlausaldaja esindajad. Kohus algatas pankrotimenetluse Pankrotiseaduse § 10 lg.1, lg.2 p.1, § 11, § 15, § 17 lg.1, § 18 lg.1, lg.3 alusel 11.juulil 2006, tagas pankrotiavalduse, määras ajutise halduri (tl.33-34). Kohus nõudis võlausaldajalt PankrS § 11 alusel summa maksmist kohtu deposiiti. Võlausaldaja tasus nõutud summa 8000 krooni(tl.41). 2 Ajutise halduri aruandest ja selle lisadest nähtub, et bilansi järgi on võlgnikul varasid 930330.88 krooni ulatuses. Osaühing tegeles teravilja kasvatamise ja müügiga. Võlgnikul on võlgasid bilansist lähtuvalt 1077.145.62 krooni ulatuses. Reaalselt aga võlgniku arvel varasid ei ole, Eesti Vabariigi registrites võlgnikul varad puuduvad. Võlgnik on jätnud tasumata arveid reale võlausaldajatele 2005.a. suvesügisperioodil, ehkki 15.08.2005 laekus talle Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuselt 100000 krooni ja rahalised vahendid olid sellega arvete tasumiseks olemas. Võlgnik on 06.06.2005 võtnud SEB Eesti Ühispangast laenu 450000 krooni kuivati ehitamiseks. Laenu tagatiseks on kantud hüpoteegid kinnistutele, milledele on tehtud eelmärked omandiõiguse omandamiseks Forest Plant OÜ-le. Võlgniku juhatuse liikme Jari Olavi Järvinen tegevus on hoogustunud, et vormistada need kinnistud OÜle Nutioja, mille juhatuse liige on Jari Olavi Järvinen ise. Nii on toimunud 06.02.2006 rida mitterahalisi tehinguid, mille sisuks on kinnistute müügilepingute ülevõtmine, 27.03.2006 on vormistatud omandiõiguse üleandmise asjaõigusleping. Selliste mitterahaliste tehingutega on võlgnik Forest Plant OÜ loobunud oma varalistest õigustest ja varast OÜ Nutioja kasuks. Ajutisele pankrotihaldurile on võlausaldajad esitanud teateid võlgniku poolt neile tasumata arvetest kokku summas 149931.60 krooni. Ajutise halduri ettekandele on lisatud nimekiri ja tõendid võlgade kohta erinevatele võlausaldajatele kokku summas 469936.65 krooni ja SEB Eesti Ühispangale summas 450000 krooni. Ajutine haldur on ettekandes seisukohal, et Forest Plant OÜ pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik ei suuda rahuldadavõlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub likviidsus võlausaldajate nõuete ja pankrotimenetluse kulude katteks. Samas on pankrotimenetluses võimalik rakendada tagasivõitmise sätteid, mis võimaldavad rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikettevõtte majandustegevus on lõppenud, firma omanik ja juhatuse liige elab alaliselt Soome Vabariigis, kus omab töökohta. Kohtuistungil võlausaldaja jääb selle juurde, et Forest Plant OÜ võlg on 28440 krooni, koos viivistega 64274 krooni. Kütte ostmise lepingu sõlmis ja kütte tellis juhatuse liige Raul Kose, kes kirjutas alla ka kütte vastuvõtmise kohta saatelehele allkirja. Võlausaldaja kinnitusel on kütusevõla tagatiseks sõlmitud pandileping kombainile John Deere tehasetähisega Z01042X
  8. Nõue muutus sissenõutavaks septembris
  9. Võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus. Võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik kohtuistungil vaidleb vastu nii võlale kui ka pankroti väljakuulutamisele. Võlgniku väitel ei ole tema firma dokumentide hulgas sellist ostu-müügilepingut, tema ettevõttel ei ole seda kütet vaja läinud, ta vaidlustab selle arve. Kui Kose ongi kütte tellinud ja alla kirjutanud, siis ajas ta sellega omi isiklikke asju. Võlgniku esindaja kinnitab, et ta on juhatuse ainuliige ja Kose ei ole juhatuse liige enam novembrist 2005, Kose tuli minema lüüa, kuna ta omastas firma raha ja tegi väärkasutusi. Selle kohta on esitatud avaldus ka politseile. Peale selle on võlausaldaja poolt esitatud pandilepinguga Kose pantinud Järvineni omandis oleva kombaini, see ei ole firma kombain, vaid Järvineni omand. Võlausaldaja poolt küsitav viiviseprotsent 35834 krooni on ka liiga kõrge. Aktsepteeritav protsent saaks olla 8%. Võlgniku sõnul võttis ta firma raamatupidamise Koselt üle oktoobris
  10. Ja kui sai pankrotihoiatuse, siis kohe elektronposti teel vaidlustas nõude. Võlgniku esindaja 3 kinnitusel on ta oma ameti poolest audiitor, töötab Soome suures konsultatsioonifirmas, pärast ülevõtmist tuli esile firma vara ja raha väärkasutusi. Võlgniku esindaja kinnitab, et ta kindlasti tegi raamatupidamise ülevõtmisel ka vastava akti ja pidas juhtkonna koosoleku, kus on fikseeritud, kui palju ühistu vilja ja raha on kadnud. Esindaja usub, et leiab need dokumendid üles. 2006.aasta jooksul ei ole raamatupidamist üldse tehtud, kuna ei olnud raha raamatupidajale maksmiseks. Varem olid nad kahekesi juhatuse liikmed ja Kosel oli allkirjaõigus, kuid tal ei olnud õigust Järvineni nime kasutada ja allkirju võltsida. Võlgniku seadusliku esindaja seletusest nähtub, et talle valetati ja ta ei teadnud seetõttu, kuidas on tegelik olukord. Selgus alles siis kui ta läks panka ja ilmnes, et ei ole raha arvete maksmiseks. Laenu eest ehitati kuivati. Järvinen ostis kõik masinad ja seadmed kuivatisse monteerimiseks oma raha eest. Kuivati ehitati Forest Planti maale, nüüd on see Nutioja maa. Ka kuivati kuulub nüüd Nutiojale. Võlgniku esindaja sõnul on ta leppinud Ühispangaga kokku, et Nutioja maksab Forest Planti eest laenu tagasi. On vormistatud ka maa üleandmise lepingud, et maa läheb Forest Plandilt üle Nutiojale. Forest Plandil ei ole praegu mingit vara ega omandit, välja arvatud see 513000 krooni, mis Raul Koselt saada on. Forest Plandil on võlgasid umbes 400000 krooni ja võlg Ühispangale juurde. 2005.aasta bilanss läks Äriregistrile, 2006.aastal ei ole mingeid bilansse tehtud. Forest Plandi majandustegevus on lõppenud ja firma ei tegutse enam. Forest Plant on küll praegu maksejõuetu, kuid ainult seni, kuni Raul Koselt raha 513000 tagasi saab. Siis saab sellest rahast maksta võlad. Kose vormistas ostutšekid enda nimel ja võttis ühistu raha kassast välja. Kose on vaja nende tegude eest vastutusele võtta. Võlgniku esindaja sõnul on ta ise pannud rohkem kui miljoni enda raha kuivati ehitamisse ja kinnistute võõrandamisel oli tal õigus see raha tasaarvelduse korras tagasi võtta. Vastuseks kohtu küsimusele, et Järvinen on Forest Plandi maa müünud iseendale, kuna on ka Nutioja juhatuse liige, vastab Jari Olavi Järvinen, et ei ole müünud endale, vaid juriidilisele isikule. Ja Nutioja on nüüd ka ära müüdud. Ajutine haldur on ka kohtuistungil seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Bilanss seisuga 19.juuli sisaldab võlgasid 606930 krooni ulatuses. Sellele lisanduvad hüpoteegid. Need on raamatupidamise andmed. Firmal registrites vara ei ole, kinnistuid ei ole, kaupa arvele võtmiseks ei ole. Pole vara ennast ega pole ka algdokumente. Kokku on võlgasid 1 miljon 77 tuhat ja peale. Tahtlus arveid mitte maksta oli juba juulis
  11. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Firma juhatusel oli kaks liiget, puuduvad juhatuse protokollid, tegevus oli omavahel kooskõlastamata. Kui maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt osutatud Kose tegevus, siis on see kuriteoga põhjustatud maksejõuetus. Võlgniku esindajale tuleks panna ärikeeld vähemalt Eestis tegutsemiseks. Võlgnik leiab, et kuriteo toimepanijaks tuleb lugeda Kose, mitte ühistu. Järvinen on panustanud 100000 krooni, et Koselt raha tagasi nõuda. Pankrotimenetlus on kallis ja siis ei saa võlausaldajad midagi. Võlgnik on nõus ise Kose vastu nõuded esitama, et see asi lõpeks. Pankrotti ei tuleks välja kuulutada. Ta pöördus juba Soome Suursaatkonna poole, kuna ei teadnud, kuidas Eestis asjad käivad ja nüüd saab Koselt raha nõudma hakata. Jetoili arve 28000 krooni on tuulest võetud. Võlgniku väitel on tegemist Kose fiktiivsete arvetega, tõeline võlg on 500000 krooni umbes. Kohtu seisukohad: 4 kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on võlgasid hakijatelevõlausaldajatele summas 469936.65 krooni ulatuses. Selle võlasumma hulgas on võlg pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale – AS- le Jetoil. See võlanimekiri on koostatud seisuga 19.juuli võlgnikettevõtte raamatupidamisandmete alusel. Sellest tuleneb, et võlgnikettevõtte raamatupidamises on olemas tõendid nii selle võlausaldaja võla tekkimise kui ka suuruse kohta. Ei vasta tõele võlgniku seadusliku esindaja väide selle kohta, et tal puuduvad dokumendid ja tõendid kütuse ostmise kohta. Kohtul ei ole alust kahelda sõlmitud müügilepingus (tl.8-12), arves ja saatelehes (tl.13,14), millest nähtub, et Forest Plant OÜ on ostnud ja saanud kätte diiselkütte ja seda on kinnitanud võlgniku juhatuse liige Raul Kose oma allkirjaga. Raul Kose oli alates 13.06.2003 Forest Plant OÜ juhatuse liige koos Jari Olavi Järvineniga (tl.31-32), seega oli ta allkirjaõiguslik isik ja tema tegevusega võeti kohustusi äriühingule Forest Plant OÜ. Seega on võlgniku põhivõlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees 28440 krooni tõendatud. Pooled on kütuse müügilepingus leppinud kokku viivise maksmise (lepingu p.5.
  12. tl.9). Seega on võlausaldajal alus viivise nõudmiseks ja ta on arvutanud viiviseks 35834 krooni. Võlgniku esindaja vastuväide viivise suurusele saaks arvesse tulla vaid juhul, kui võlausaldaja on nõus viivist vähendama või esinevad VÕS § 162 lg.1 asjaolud. Neid ei ole esitatud. Seetõttu loeb kohus, et on tõendatud võlausaldaja nõue 28440 krooni põhivõla saamiseks, millele lisanduvad viivised arvutatuna vastavalt lepingu p.-le 5.
  13. Võlausaldaja on arvutanud viivisesummaks 35834 krooni. Nõue tuleneb müügilepingust, on selge ja võlgniku vastuväited ei ole põhjendatud. Võla tagatiseks sõlmitud pandileping ei oma õiguslikku kaalu. Vara, mis on panditud, registriandmete kohaselt võlgnikul ei ole, sellest tuleneb, et pandileping on ka registris registreerimata. Seega ei ole tegemist PankrS § 15 lg.2 p.2 juhtumiga. Kas kütuse ostmise näol on tegemist võlgniku juhatuse liikme poolt toime pandud kuritarvitustega, on leidnud käsitlemist Lõuna Politseiprefektuuri poolt koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises 07.02.
  14. Kriminaalmenetlus on jäetud alustamata tuginedes ÄS § 183 ja §-le 191, kuna äriühingu juhatusel ja selle mõlemal liikmel on kohustus korraldada raamatupidamist ja nõuda selle kontrollimiseks erikontrolli läbiviimist. Kuni 16.11.2005 olid Forest Plant OÜ juhatuse liikmed nii Järvinen kui ka Kose, kellel lasus mõlemal õigus ja kohustus korraldada äriühingu tegevust ja tagada selle seaduslikkus. Kui on tehtud ebaseaduslikke tehinguid äriühingu nimel või juhatuse liikmete poolt pandud toime kuriteotunnustega tegusid, on nõuded süüdlaste vastu võimalik esitada pankrotimenetluse käigus. Uuritud tõendid tõendavad, et võlgnikul on võlgasid rohkem kui miljoni krooni väärtuses - 1 miljon 77 145 krooni. Bilansi järgi on võlgnikul varasid 930248.65 krooni väärtuses. Samas nähtub kogutud tõenditest, et võlgnikettevõttel puudub igasugune vara. Selle kohta andis kirjaliku kinnituse ka võlgniku seaduslik esindaja kohtuistungil, märkides on varaks on Raul Koselt saada olev 513000 krooni. Kohtule esitatud kinnistu omandiõiguse üleandmise ja asjaõiguslepingust 27.03.2006 ja kinnistutemüügilepingute ülevõtmise lepingust 06.02.2006 nähtub, et Forest Plant OÜ Jari Olavi Järvinen isikus on andnud üle temale kinnistusraamatus omandiõiguse ülemineku eelmärkega tagatud kinnistu omandiõiguse OÜ-le Nutioja, keda esindab Jari Olavi Järvinen. Sellega on Forest Plant OÜ loobunud temale kuuluvast varast (varalisest õigusest)- kinnistust nimega OJA OÜ Nutioja kasuks. 06.02.2006 on Forest Plant OÜ Jari Olavi Järvinen isikus andnud üle OÜ-le Nutioja Jari Olavi Järvinen isikus kinnistute Lageda, Tomingas, Linaru müügilepigutest tulenevad 5 õigused. Seega on võlgnik loobunud oma varalistest õigustest neile kinnistutele, s.h. ka kinnistul asuvatele ehitistele, näiteks kuivatile, OÜ Nutioja kasuks ja sellega muutnud ennast varatuks. Sellised juriidilisest isikust võlgniku lähikondse- juhatuse liikme poolt tehtud tehingud on Pankrotiseaduse § 109 ja § 110 lg.1 p.2 alusel tagasivõidetavad. Ajutise halduri hinnangul esinevad võlgniku maksejõuetuse põhjustena nii raske juhtimisviga kui ka kuriteotunnustega tegu, kuna puuduvad võlgnikettevõtte juhatuse protokollid ja võlgnikku on asutud muutma varatuks mitterahaliste tehingute tegemise teel. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga: äriühingu juhatuse tegevuse dokumenteerimata jätmine, raamatupidamise algdokumentide puudumine on juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme kohustuste rikkumise tagajärg ja need on rasked juhtimisvead PankrS § 28 lg.2 mõttes. Kohtule esitatud asjaoludest ilmneb, et võlgniku juhatuse liikmete poolt võib olla pandud toime tegusid, millel on kuriteo tunnused – maksejõuetuse tahtlikku põjustamist ja võlgniku varatuks muutmist, s.o. tegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 381 ja § 384 järgi. Need on asjaolud, mida on võimalik kontrollida pankrotimenetluse toimumise käigus. Olukorras, kus võlgnikul puudub igasugune vara ja võlgasid on rohkem kui 1 miljon 77000 krooni, on ta maksejõuetu. Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et maksejõuetus on ajutine- senikaua, kui saadakse Koselt 513000 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud rohkem kui pool aastat tagasi. Võlgniku juhatuse liikme teod on olnud suunatud sellele, et majandustegevust mitte jätkata- ta on võõrandanud vara, raamatupidamisarvestust pidanud ei ole. Väidetav nõude esitamine senise juhatuse liikme Raul Kose vastu on teoreetiline ja mitte realiseeritud. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku seadusliku esindaja väited selle kohta, et ta ei ole saanud pankrotihoiatust või et ta ei teadnud, kuidas Eestis asjad käivad, on ümber lükatud nii tema enda ütlustega ( kui sai pankrotihoiatuse, vaidlustas nõude) kui ka asjaoluga, et äriühingu asutamisega ja juhatuse liikmeks hakkamisega Eesti Vabariigis astus ta Äriseadustikuga reguleeritud sfääri ja võttis endale ka sellest tulenevad kohustused. Väide subjektiivse teadmatuse kohta ei ole tõsiseltvõetav eriti olukorras, kus tegemist on audiitortegevuse ja raamatupidamise valdkonnas süvendatud teadmisi omava isikuga. Kohus on seisukohal, et asjas on olemas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku juhatuse liige on muutnud ettevõtte varatuks, andes olulise osa talle kuuluvast varast oma lähikondsele- äriühingule OÜ Nutioja, mille juhatuse liige ta ise on. See on tagasivõitmise alus Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.1 ja § 110 lg.1 p.3 või 4 , lg.3 järgi. Lisaks sellele on juhatuse liikme tegevuses KarS § 381 ja § 384, s.o. pankrotikuriteo tunnused. Kuna võlgniku juhatuse liige on teinud tegusid, mis on teadlikult viinud maksejõuetuseni, ei saa tal võimaldada selliste tegude jätkamist ka teistes äriühingutes, mistõttu tuleb rakendada ärikeeldu Pankrotiseaduse § 91 lg.2 alusel. Ajutise halduri arutlused selle ümber, kes Soome Vabariigi kodaniku Järvinen suhtes kehtestatav ärikeeld kehtib talle ka Soome Vabariigis, märgib kohus järgmist: ärikeelu kohaldamine ja selle tagajärjed ei sõltu isiku kodakondsusest. Maksejõuetusmenetlust algatamist, läbiviimist ja lõpetamist käsitletavad otsused on automaatselt tunnustatavad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle õiguslikud tagajärjed ulatuvad kõigisse liikmesriikidesse, kui on tegemist 6 maksejõuetusmenetlusega 1346/2000 tähenduses. Euroopa Liidu Nõukogu 29.mai 2000.a. määruse nr . Võlgniku juhatuse liikmel Jari Olavi Järvinen tuleb anda võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, vande andmise aeg teatatakse juhatuse liikmele tema elektronposti vahendusel või kirja teel. Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Kuna ajutise halduri tasu on edasikaevatav Pankrotiseaduse § 23 lg.3 järgi erinevalt kohtuotsusest, on ajutise halduri tasu kohta koostatud eraldi määrus. Käesoleva otsuse tegemisel on kohus lähtunud Pankrotiseaduse § 22, § 23, § 28 lg.2, § 31 lg.1, lg.2, lg.4, lg.5, § 91 lg.
  15. Kohtunik Ü.Raag / alkiri / Koopia õige . Kohtunik : 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.