Kohus leiab, et kompromiss on võimalik avaldatud kujul kinnitada
Poolte vahel sõlmitud kopromissilepingu tingimustes ei esine
Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi
järgi: Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus kompromissi kinnitamisega asjas menetluse ning
431 lg 1 kohaselt koostab kohus menetluse lõpetamise kohta määruse. Pooled on
lg 3 järgi kokku leppinud, et oma menetluskulud kannavad pooled ise ja kohtu poolt määratud menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades. Vastavalt
Menetluskuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud summas 40,50 krooni (tl.2) ja hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 1000 krooni. Riigilõivu arvestamisel lähtub kohus hagihinnast
13500 krooni. Selliselt hagihinnalt on riigilõiv Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt 1000 krooni. Kuna
lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool riigilõivust poolte kompromissi korral, siis määrab kohus riigilõivu tasumiseks pooles ulatuses s.o. 500 krooni. Vastavalt poolte 2
lg.5 alusel tasumisele ei määrata.
järgi määruskaebuse esitamisele…kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lg.7 annab pooltele võimaluse enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist avaldada kirjalikult või kohtuistungil, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on kohtule kohtuistungil avaldanud, et nad ei soovi kompromissi kinnitava määruse peale kaebust esitada. Kohus lähtus määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.