← Eesti

2-06-15561/7

Obsah (9)§ 468§ 415§ 394§ 320§ 200§ 410§ 444§ 230§ 162

2-06-15561 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 31. o

§ 468lg 1 p 2 alusel.

Menetluskulud jätta OÜ OILSTAR kanda. Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415). 1

(3)ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK AS VIANOR esitas 22.06.06.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ OILSTAR vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2005.a detsembris kliendikokkuleppe, milles nähti ette rehvide ja muude autotarvikute ostu-müügi tehingute tegemine. Kostja kohutus tasuma hageja esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul ning viivitamisel tasuma viivist 0,2 hilinenud makselt päevas. Üldtingimuste p 4 järgi loeti ostu-müügitehing sõlmituks saatelehe-arve väljastamisega hagejalt kostjale. Kauba kättesaamist tõendab kostja esindaja allkiri saatelehel. Kostja esindaja Rainer Uusna kinnitas 09.12.
  1. garantiikirjaga hagejale, et kostja tagab hageja arvete õigeaegse tasumise. Hageja müüs kostjale 21.12.
  2. erinevaid kaupu väärtuses 69763 krooni 20 senti. Kaupade eesttasumiseks väljastas hageja kostjale samal kuupäeval arve nr 105/13215 tasumise tähtajaga 20.01.
  3. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 69 763 krooni 20 senti ning kokkuleppeline viivis 0,2% päevas kuni 21.06.
  4. kokku 21 208 krooni. Samuti palus hageja, et kostujalt mõistetakse välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud viisi 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja kirjalikus vastuses (tl 26) hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kliendikokkuleppe ja saatelehekauba vastuvõtmise kohta allkirjastanud Meelis Aljama omavoliliselt. Ganatiikirjal on kostja seadusliku esindaja allkirja võltsitud. Kostjal ei ole olnud veoautot ning seega ei saanud kostja vastu võtta veoautorehve. Kauba veoks kasutatud pakiautost ei tea kostja esindaja midagi. Meelis Aljama tegevuse osas on käivitatud kriminaalmenetlus, milles Rainer Uusna on tunnistaja. Hageja poolt nõutud rahasummad tuleks välja mõista Meelis Aljamalt. Vastuhagi ei soovinud kostja esitada. Omapoolseid taotlusi või tõendeid kostja vastusest ei selgu. Hageja esindaja taotles kohtuistungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse saadeti kostja ning tema seadusliku esindaja teadaoleval aadressil, milliselt kostja esitas oma vastuse. Vastuses ei ole kostja elukoha andmeid muutud

§ 394lg 4 kohaselt.

Kohtuistungi kutse loeb kohus kostja esindajale kättetoimetatuks

§ 320

lg 3 ja 4 analoogia alusel.

§ 200

lg 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.

§ 410

lg 1 kohaselt võib hageja taotlusel kohus asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtuistungile ilmunud.

§ 444

lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuigi kostja on hagi aluseks olevaid asjaolusid osaliselt vaidlustanud, ei ole kostja lisanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja vastuväiteid.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma nõuete tõendamiseks esitanud rea kirjalikke tõendeid. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Samuti ei ole kostja vastuväited kolmanda isiku tegevuse osas asjakohased TsÜS § 121 lg 1 ja 3 mõttes. Viidatud sättes sisalduva õigusnäivuse printsiibi kohaselt teise isiku ülesandel kaupu 2

(3)müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuse osutamiseks. Kui esindusõigus teenust osutaval isikul on volitaja poolt piiratud, siis piirang kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks pidanud teadma võimalikest piirangutest Meelis Aljama suhtes. Samuti arvestab kohus TsÜS § 116 lg 2 sätestatut, mille kohaselt loetakse esindaja tehingud esindatava nimel tehtuks juhul, kui see on tehtud esindatava kutse-või majandustegevuse raames. Antud juhul on kostja hagejalt ostnud veokirehve. Tõendamata on asjaolu, et rehvid ei ole seotud kostja majandustegevusega.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAGAMINE:

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.