lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada.
lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel
MS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus tuleb kuulutada viivitamata täidetavaks väljamõistetava elatise ühe kuu suuruses osas s.o.4500 krooni osas. Kohus lähtus TsMS § 162 lg 1, § 468 lg 3;
MENETLUSKULUDE JAGAMINE: Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus TsMS §§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on elatise 9 kuu summa s.o. 40500 krooni (9 * 1500 * 3). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 2500 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.