) § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud, et laenusaaja tasub laenuandjale intressi arvestusega 13 % aastas. Hageja on esitanud intressiarvestuse (tl 45). Selle põhjal on hageja intressi arvestanud alates laenulepingu sõlmimisest juulis 2005.a. kuni laenu põhiosa tasumiseni juunis 2006.a. ja vastavalt lepingus kokkulepitule 13 % tasumata summalt aastas. Kostja pole intressiarvestusele vastu vaielnud. Hageja intressiarvestus on õige ning intressinõue on põhjendatud.
lg 1 p 6 näeb õiguskaitsevahendina kohustuste rikkumise korral ette võlausaldaja õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Kohtus leidis tuvastamist kostja Guttler SKG AS-i poolt laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Kostja ei tasunud hagejale laenusummat lepingus ettenähtud tähtaja jooksul ja viivitas laenusumma tasumisega. Seega on viivisenõue põhjendatud. Laenulepingu punktis 1.5. on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15 % viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kohtule viivisearvestuse (tl 43-44). Kohtu hinnangul on selles toodud viivisearvestus õige. Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma laenusumma hagejale hiljemalt 30.09.2005.a. Sellest ajast muutus kostja kohustus sissenõutavaks. Hageja on arvestanud viivist alates 01.10.2005.a kuni laenusumma täieliku tasumiseni 25.06.2006.a. Kostjad on intressi ja viivisenõudele vastu vaielnud põhjendusel, et hageja ei ole varem nimetatud kohustuste täitmist kostjatelt nõudnud. Hageja pole esitanud arvet intressi ja viiviste tasumiseks. Nõue esitati alles hagiavalduses kohtule. Hageja väitel on ta esitanud kostjale nõude. 21.07.2006.a kirjaga (tl 20) tuletas hageja kostjatele meelde, et põhivõlg on tasutud, kuid kostjad ei ole ühendust võtnud teiste lepingust tulenevate kohustuste täitmise osas. Arvet kõrvalnõuete kohta esitatud ei ole. Hageja esindaja asus seisukohale, et kuna intressi ja viiviste maksmise kohustus oli sätestatud poolte vahel sõlmitud laenulepingus, siis polnud vaja selleks kostjale eraldi nõuet esitada. Nõue tuleneb lepingust ja kostja kohustuste rikkumisest. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale varem intressi ja viivisenõuet ja sellekohast arvet, ei oma antud juhul olulist tähtsust ja sel alusel ei saa nõuet jätta rahuldamata. Laenulepingu puhul võib intressi käsitleda kui tasu laenatud raha kasutamise eest. Intressi tasumises olid pooled lepingus kokku leppinud ja seega pidi hageja olema intressi tasumise kohustusest teadlik. Asjaolu, et hageja ei esitanud intressi maksmiseks arvet, ei takista hageja intressi nõudmast hiljem s.o hagis kohtu kaudu. 4
lg 8 järgi on kohtule antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vastavalt analoogilisele §-le 162 leppetrahvi kohta. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus leiab, et antud juhul puudub alus viivise vähendamiseks. Pooltevahelises lepingus kokkulepitud viivis vastab oma määras seadusele (
). Kohus arvestab ka varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt ei ole liiga suureks loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Hageja on esitanud nõude solidaarselt laenusaaja AS-i Guttler SKG ja käendaja SxxxxxKxxx vastu. Laenulepingu punti 3.2. kohaselt on Sxxx Kxxx võtnud endale kohustuse käendada lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks AS Guttler SKG võlga summas 460 160 krooni kogu oma isikliku varaga.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ja laenulepingust tulenev intress ja lepingu rikkumisest tulenev viivis tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.