Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Mxxxxx Lxxxxx kanda. Välja mõista Mxxxxx Lxxxxxxx AS EMT kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigilõivu katteks ja 2500 (kaks tuhat viissada) krooni õigusabi kulude katteks. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. 1
Kostja kohtukutsele ei reageerinud ning kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule 18.05.2007.a esitatud avalduses (tl 43) jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ja palub hagi kostja mitteilmumisel rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus, tutvunud hageja seisukohtadega ning toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille alusel hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 1 ja lg 3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 2500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal
lg 1 ning § 175 lg 1 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 lg 3;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.