TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otasuse tegemse ara ja koht 08. mai 2007 Tartu maakohtu viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-06-36177 J.S. versus A.V. elatise väljamõistmiseks

) § 63 lg-le 1 1.

1. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja poole väitel esineb asjaolu, et J.S. on saanud xx. xxxxxxxxxx xxxx täisealiseks, õpib X Gümnaasiumi XII klassis ega oma iseseisvat sissetulekut ja on sõltuvuses vanemate toetusest.
2. Kostja põhjendused 2.
3. Kostja seisukohad nõudes Kohtulikus menetluses kostja pool vaidlustas hageja nõuet elatises. 2.
4. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja pool on vastuväidetes palunud rakendada

§ 61

lg 5 ja 6 sätteid, põhjendades oma taotlust asjaoludega, et on piiratud töövõimega isik, sissetulekuks on pension 1 269 krooni, millest peetakse kinni varasemalt välja mõistetud elatise võlg, samuti igakuine elatis poja M. S. ülalpidamiseks ja praeguses peres kasvab veel alaealine tütar K.V., veel on igakuised ravimikulutused 500 krooni kuus kroonilise haiguse kontrolli all hoidmiseks.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Menetluse käik Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemisel kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus tagab lihtmenetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära (TsMS § 405). Kohus pidas võimalikult lahendada tsiviilasi lihtmenetluses. Asjas on toimunud menetluse käigus on kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Kohtusse ärakuulamisele kostja ei ilmunud. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.
3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Kohtulik vaidlus tuleneb vanema ülapidamiskohustusest.

§ 60

lg-st 2, mille kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui kohtus lahendatavaks õiguslikuks küsimuseks on kostjalt väljamõistetava elatisraha

§ 61

lg 4 sätestatud miinimummääras, ei kuulu igakuise elatusrahana kindlaksmääramisel hindamisele poolte varaline seisund ega lapse vajadused.

§ 61

lg-st 4 tuleneb, et selles rahalises suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Vastavalt

§ 61

lg-le 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus peab põhjendatuks määrata

§ 61

lg 4 alusel kostjalt väljamõistetava igakuise elatusrahana elatise suuruseks lapse kohta 1 500 krooni kuus, s. o pool Vabariigi Valitsuse 2006 kehtestatud kuupalga alammäärast ja 1 800 krooni kuus, s.o pool Vabariigi Valitsuse 2007 kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

§ 61

lg-s sätestatud miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud 2 kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on esitanud kohtule kirjalikud vastuväited, kuid kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Kostja esitatud arstliku ekspertiisi otsuses ei ole tuvastatud puudeastet ega ei ole märgitud et kostja üldhaigestumine nõuaks erikulutusi, samuti ei ole kostja esitanud ja kohus ei tuvastanud muid erandlikke asjaolusid, mille kohaselt tuleks kostjalt elatis välja mõista alla seaduses kehtestatud alammäära. Nähtuvalt Tartu Maakohtu

1. novembri 2006 otsusest on kohtuotsusega suurendatud Viljandi Maakohtu
2. jaanuari 1997 a otsusega A.V.ilt elatist ning välja mõistetud elatis 1 500 krooni kuus poja M.S. ülalpidamiseks. Kostja on väitnud, et ta pole võime töövõime kaotuse tõttu võimeline laste ülapidamisest osa võtma. Kostja sellekohane väide ei vasta tegelikule olukorrale. Nähtuvalt arstliku ekspertiisi otsusest on kostja töövõime kaotuse protsent
3. Laste ülapidamiskohustus tuleneb seadusest. Kostjal tuleb laste ülapidamiseks leida oma tervislikule seisundile võimetekohane töökoht ning saadav töötasu võimaldaks kostjal laste ülapidamisest osa võtta.

§ 61

lg 2 alusel, tulenevalt hageja ja kostja varalisest seisundist ja lapse vajadustest, peab kohus põhjendatuks määrata elatise suuruseks kuni 2006 aasta lõpuni 1 500 krooni kuus ja alates 2007 aasta 1 jaanuarist 1 800 krooni kuus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Poolte lapse ülalpidamise tagamiseks peab kohus vajalikuks tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamatult täidetavaks. 3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (TsMS § 164 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 3