← Eesti

2-06-14138/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 03.oktoober

  1. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-06-14138 Tsiviilasi Kunda Linnavalitsuse avaldus piiratud teovõimega isiku K. K. kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks Avaldaja : Kunda Linnavalitsus- registrikood 75020500, asukoht Kasemäe tn.19, Kunda,44107,Lääne-Virumaa Asjast puudutatud isikud: K. K. – isikukood, elukoht, Esindaja: advokaat E. L. - Advokaadibüroo Ann Saar, asukoht Oru tn.4 51005, Tartu Kinnine asutus, kuhu piiratud teovõimega isik on paigutatud : Erastvere Erihooldekodu – registrikood 70002130, asukoht Erastvere küla, 63101, Kanepi vald Põlva maakond Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON TsMS § 539 lg 2 ja 541 lg 1 alusel 1.Pikendada K. K. (isikukood 36003022525) hoolekandeasutuses tema tahte vastaselt viibimise tähtaega kolmeks aastaks alates käesoleva määruse tegemisest,s.o. kuni 03.oktoobrini 2009.a. (kaasa arvatud). 2.Toimetada käesolev määrus kätte K. K. ,tema esindajale advokaat E. L. , Kunda Linnavalitsusele ning kinnisele asutusele, kuhu K. K. on paigutatud – Edasikaebamise kord TsMS §-de 543 ja 661 lõigete 1 ja 2 alusel Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes kinnises asutuses viibimise tähtaega on pikendatud, avalduse esitanud vallavalitsus ning kinnise asutuse juht. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse jõustumine TsMS § 541 lg 3 alusel Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega K. K. ja temale määratud esindajale- advokaat E. L. . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kunda Linnavalitsus esitas 05.06.2006 avalduse piiratud teovõimega isiku K. K. ilma tema nõusolekuta hooldamise tähtaja pikendamiseks. K. K. on paigutatud tugevdatud järelevalvega hooldamisele erihooldekodusse Põlva Maavalitsuse suunamiskirjaga alates 18.09.2001 ning tema hooldamise tähtaega on pikendatud 27.01.2006.a. Esialgse õiguskaitse rakendamise korras on kohus 09.01.2006 TsMS § 534 alusel pikendanud K. K. hoolekandeasutuses viibimise tähtaega tema tahte vastaselt kuni 03.oktoobrini
  2. Tulenevalt TsMS § 539 lg 2 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Isiku paigutamine hoolekandeasutusse toimub sotsiaalhoolekandeseaduse (SHKS) § 19 lg 1 alusel, mille punktid 1-3 sätestavad, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel , kui isik on vaimuhaige, alkohooolik või narkomaan, hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik ning varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kui asjaolud, mis tingisid isiku ilma nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, ei ole ära langenud, pikendab kohus SHKS § 19 lg 3 (01.01.2006 redaktsioonis) alusel hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kolme aasta kaupa. K. K. on paigutatud ilma tema nõusolekuta erihooldekodusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele 17.septembril 2001.a. Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsuse alusel 17.10.2000.a.tsiviilasjas nr.2-355/
  3. Nimetatud kohtuotsusest (tl.4-5) nähtub , et K. K. suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus on tuvastatud , et K. K. põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mistõttu ta pole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kohus määras K. K. eestkostjaks tema ema E. P. . Seega on tegemist piiratud teovõimega isikuga TsÜS § 8 lg 3 mõttes. Erastvere Hooldekodu psühhiaater P. J. on 10.04.2006.a. Kunda Linnavalitsusele saadetud teatises (tl.6) kinnitanud, et K. K. saab pidevat toetusravi ning tulenevalt temal esinest psüühikahäirest vajab ravi ja järelevalvet jätkuvalt. Kohus määras K. K. suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi.Ekspertiis on läbi viidud 01.09.2006.a. psühhiaater V. poolt (ekspertiisiakt tl.30-31). Eksperdiarvamuse kohaselt põeb K. K. püsikululist paranoidset skisofreeniat luulumõtete ja tunde-tahteelu häiretega. Tema selline seisund on kestva iseloomuga, regulaarse järelevalve ja ravita oleks ta ohtlik iseendale ja teistele.Ekspert on arvamusel, et K. K. vajab hooldamist erihooldekodus ning tema ärakuulamine kohtus ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt võimalik. K. K. kohtu poolt määratud eestkostja E. P. on 20.juulil 2005.a. surnud (surmatunnistus tl.16). Kohus on ära kuulanud K. K. tema tavalises keskkonnas – Erastvere Erihooldekodus ning kinnise asutuse juhi poolt määratud ametiisiku E. T. (tl.42,43). K. K. on ärakuulamisel avaldanud, et tal ei ole midagi hooldekodu vastu, kuid ta võiks elada ka Kundas, kui linnavalitsus annaks elamispinna. Ta tahaks ikka vabaduses elada. K. K. ei pea õigeks tema suhtes skisofreeniadiagnoosi, vaid väidab endal olevat sariinimürgituse. Hooldekodusse olevat ta sattunud ema tõttu, kellele ei meeldinud, et ta käis kirikus ja viis sinna raha. Kinnise asutuse juhi poolt volitatud esindaja E. T. on kohtule avaldanud, et hooldekodus elades ei ole K. K. küll endale ega teistele ohtlik. Ta saab skisofreeniaravi ning asjaolu tõttu, et ta ei saa oma haigusest aru võib ta väljaspool hooldekodu elades ravi katkestada. Kui ravi ei oleks, oleks ta kindlasti teises seisundis. Erinõude alusel tegutsenud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik on ära kuulanud avalduse esitanud linnavalitsuse esindaja, K. K. poja M. K. ning perekonnatuttava T. K. (tl.47-48). Kunda linna esindaja on seisukohal, et K. K. hooldekodus tugevdatud järelevalve tingimustes viibimise pikendamisel tuleks aluseks võtta eelkõige psühhiaatri arvamus, mille kohaselt K. K. vajab jätkuvalt ravi ja järelevalvet. M. K. seletuse kohaselt ei ole ta oma isaga isa hooldekodus viibimise perioodil suhelnud. Isa kirjutab talle paar korda aastas ja nende kirjade põhjal on M.Küngas teinud järelduse, et isa ei näe kõiki asju nii nagu terve inimene. T. K. on arvamusel, et K. K. ei saa kodus iseseisvalt hakkama. Tal ei ole kohtagi, kus elada. Kui ta iseseisvalt elades rohtusid ei tarbi, läheb päris hulluks, tal peab kogu aeg keegi kõrval seisma. K. K. kohtu poolt määratud esindaja – advokaat E. L. on arvamusel, et K. K. vajab oma terviseseisundi ja sellest tuleneva kestva võimetuse tõtti oma tegudest aru saada ja neid juhtida, regulaarset järelevalvet ja ravi. Kuivõrd tal puudub täielikult haiguskriitika ning varasemalt on ta kodus korduvalt ravi pooleli jätnud ja agressiivseks muutunud, on alust arvata, et teistsugustes tingimustes võib ta osutuda ohtlikuks nii iseendale kui ka teistele isikutele.Asjaolud, mis olid aluseks K. K. erihooldekodusse tugevdatud järelevalvega hooldamisteenusele paigutamisele, ei ole ära langenud (tl.49-51). Kohus leiab, et Kunda linna avaldus K. K. ilma nõusolekuta hoolekandeasutuses viibimise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et K. K. põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul luulumõteteja tunde-tahteelu häiretega ning selline seisund on kestva iseloomuga, mistõttu ta vajab viibimist erihooldekodus. Ta ei tuleks isesesiva eluga toime. Arvestades, et K. K. on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hoolduse teenusel alates 17.09.2001 ning tema kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ilma tema nõusolekuta vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 on täidetud , leiab kohus, et esinevad alused K. K. kinnisesse asutusesse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Arvestades asjaolu, et K. K. diagnoositud paranoidne skisofreenia kulgeb püsikululisena on põhjendatud eelnimetatud tähtaja pikendamine kolmeks aastaks arvates käesoleva määruse tegemisest, s.o. kuni 03.oktoobrini 2009.a. Seoses asjaoluga, et K. K. tahte vastane hoolekandeasutuses viibimise tähtaeg oli esialgse õiguskaitse rakendamise korras pikendatud kuni 03.oktoobrini 2006.a. peab kohus vajalikuks lugeda käesolev määrus vastavalt TsMS 541 lg 3 jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega K. K. ning temale riigi õigusabi arvel määratud esindajale – advokaat E. L. . Määrusest tuleb teavitada ka kinnist asutust, kuhu K. K. on paigutatud – E. E. . Epp Tombak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.