2-06-13839/5

(3)Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Nxxxxxx Lxxxxxxxx on 01.06.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Lxxxxxxx vastu abielu kestel soetatud vara lahusvaraks tunnistamise nõudes. Hagi kohaselt on pooled olnud abielus. Abielu lahutati Jõgeva Maakohtu otsusega 23.10.1998.a. kuna poolte abielulised suhted olid tegelikkuses lõppenud juba enam kui aasta tagasi. Abielu lahutamisel vara jagamist ei toimunud, kuna pooltele teadaolevalt neil jagatavat ühisvara polnud. Probleem tekkis siis, kui hageja soovis võõrandada temale kuuluvat korterit, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Notar selgitas, et nimetatud korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka, kuna on soetatud abielu kestel. Hageja omandas korteri 17.10.1996.a., ajal kui ta enam kostjaga faktiliselt koos ei elanud, kuid ametlikult oli abielu lahutamata. Hiljem on hageja erastanud korteri juurde kuuluva maa-ala ning korter on tema nimel kantud kinnistusregistrisse korteriomandina. Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 10 000 krooni. Nimetatud vara väärtuselt on hageja tasunud riigilõivu 750 krooni (tl.6). Kostja eelmenetluses oma seisukohti hagile kirjalikult ei esitanud. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja oli nõus, et hageja poolt abielu kestel soetatud korter, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuulub hagejale ja on tema lahusvara. Kostja taotles, et kohtukulud, sealhulgas riigilõiv jäetaks hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esitatud tõendite põhjal tuvastas kohus: - Vxxxxxxx Txxxxxxx ja NxxxxxxxLxxxxxxxx abielu registreeriti 28.03.1992.a. Jõgeva Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, akt 35 all (tl.7); - Vxxxxxxx Txxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxx abielu on lahutatud 23.10.1998.a. Jõgeva Maakohtu otsusega tsiv. asjas nr 2-353/1998 (tl.8); - Nxxxxxx Lxxxxxxxx on 17.10.1996.a. omandanud ostu-müügilepingu alusel korteri nr 6, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.15); - Nxxxxxx Lxxxxxxxx on kantud kinnistusraamatus registriosa nr 13615 korteriomandi nr x, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna (tl.18). Hageja väitel olid tema ja kostja abielulised suhted ajaks, mil ta soetas xxxxxxxxxxxxxxxxxxasuva korteri s.o. 23.10.1996.a. lõppenud. Kohtuistungil nõustus kostja hageja väitega. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune korter on hageja poolt omandatud peale abielusuhete lõppemist. 2

(3)Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja tunnistab hageja poolt soetatud korteri (praeguseks kinnistusse kantud korteriomandi), asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx, hageja lahusvaraks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Käesolevas asjas on kohtule teadaolevateks kohtukuludeks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni (tl.6) ja asja läbivaatamise kulud summas 39,60 krooni (tl.3). Hageja võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 3