§-le 139 lg 2 p 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Hageja oli
kohtumääruse alusel vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Seega on riigilõiv antud asjas tasumata.
lg 2 sätestab, et kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse.
lg 1 kohaselt võib kohus tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Riigilõiv käesolevas asjas tuleb
L. .
lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 ja 2 alusel hagihind arvutatakse põhinõude järgi, kusjuures hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele. Eelnevast tulenevalt on hagihind antud asjas 6434,58 krooni. RLS Lisa 2 kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 450 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu 450 krooni.
§-st 179 lg 3 kohaselt saab menetluskulude väljamõistmise määruse peale esitada määruskaebust juhul, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 1000 krooni, on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus menetlusosalisele kättetoimetamisest.
§-st 467 lg 5 tulenevalt kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
§-st 179 lg 5 tulenevalt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumise üldine tähtaeg on 15 päeva. Seetõttu määrab kohus käesoleva lahendi täitmise tähtajaks samuti 15 päeva. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.