esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxx Sxxx vastu kolmele lapsele makstava elatise suurendamise nõudes. Axxxx Sxxxxesitas oma vastuväited hagi vastuses (tl 13). Kostja hagi ei tunnista, samas oli ta valmis tasuma elatist 1000 krooni kuus. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Avalduses (tl 23) oli ta nõus elatisega 1500 krooni kuus igale lapsele. Hageja tegi istungil taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.
näeb muuhulgas ette, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.
lg 1 sätestab: Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Sxxxx Sxxx hagi laste ülalpidamiseks elatise suurendamiseks ja väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esialgselt on elatis välja mõistetud 11.09.02. Tartu Maakohtu otsusega summas 700 krooni igale lapsele. Hageja on põhjendanud elatisesumma suurendamise vajadust. Hageja nõuab elatise suurendamist seadusega kehtestatud miinimummäärani. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma suurendamise kohta ja kostja ei ole neile põhjendustele esitanud mõistlikke vastuväiteid. Seetõttu on vajalik varem väljamõistetud elatise suurendamine taotletud ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 järgi: vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 19.05.2006.a. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada. 2
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus lähtus
lg 1, § 410, § 413 lg 1, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, lg 3; Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,3,4, § 63 lg 1, § 136 lg 2. MENETLUSKULUDE JAGAMINE: Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.
162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt.
Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus
§§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on summa, mille võrra elatisesummat suurendati üheksa kuu kohta s.o. krooni (9 * 3*800). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 1500 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.