← Eesti

2-06-12338/6

Obsah (8)§ 468§ 415§ 416§ 345§ 410§ 413§ 444§ 162

2-06-12338 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 14. a

§ 468lg 3 alusel ühe kuu elatisesumma ulatuses s.o. 1500 (ühe tuhande viiesaja) krooni ulatuses. 1

(3)Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415

). Kajas peab sisalduma ka asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Txxxx Jxxxxxxxx on 18.05.2006.a. esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse AxxxSxxxxx vastu laps Exxx Mxxxxxxx makstava elatise suurendamise nõudes. AxxxSxxxxx esitas oma vastuväited hagi vastuses (tl.17). Kostja hagi ei tunnista. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 10.07.2006.a. Kostja Axx Sxxxxx on kohtukutse isiklikult vastu võtnud 26.06.2006.a.(tl.21). Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja pole ka kohtule teatanud mitteilmumise põhjustest

§ 345kohaselt.

Hageja tegi istungil taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.

§ 410

näeb muuhulgas ette, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 1 sätestab: Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Txxxx Jxxxxxxxxx hagi lapse ülalpidamiseks elatise suurendamiseks ja väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esialgselt on elatis välja mõistetud Axx Sxxxxxxxt Tartu Ringkonnakohtu otsusega Tartu Maakohtu 30.04.2002.a. otsuse alusel alates 14. märtsist 2002.a. veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis kohtuotsuse tegemise ajal oli 462,50 krooni kuus (tl.9). Hageja on põhjendanud elatisesumma suurendamise vajadust. Hageja nõuab elatise suurendamist seadusega kehtestatud miinimummäärani. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma suurendamise kohta ja kostja ei ole neile põhjendustele esitanud mõistlikke vastuväiteid. Seetõttu on vajalik varem väljamõistetud elatise suurendamine taotletud ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg.3 järgi: vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 18.05.2006.a. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada. 2

(3)Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel Perekonnaseaduse § 63 lg 1 alusel.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lg 3 näeb ette, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus tuleb kuulutada viivitamata täidetavaks väljamõistetava elatise ühe kuu suuruses osas s.o. 1500 krooni osas. Kohus lähtus

§ 162

lg 1, § 410, § 413 lg 1, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, lg 3; Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,3,4, § 63 lg 1, § 136 lg 2. MENETLUSKULUDE JAGAMINE: Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus

§§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on summa, mille võrra elatisesummat suurendati üheksa kuu kohta s.o. 6750 krooni (9 * 750-veerand kehtestatud kuupalga alammäärast). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 450 krooni. Z.Nemsitsveridze Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.