järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on rikkunud lepingut, jättes laenu tagasimaksed hagejale tähtaegselt tasumata.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Pooled on lepingus kokku leppinud intressi tasumises.
lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Hageja nõue laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intresside, viiviste ja leppetrahvi nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Antud juhul ei kuulu menetluskulude jaotamisel kohaldamisele TsMS § 168 lg 6. Kostja on kohustuse täitmisega viivitanud ning sellega andnud põhjust hagi esitamiseks kohtusse. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud tõendid oma menetluskulude kohta. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni (tl.24) ja kulud õigusabile summas 8260 krooni (tl.34). Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud menetluskulude nõude põhjendatud suuruses. Tehtud kulutused on olnud vajalikud ja tuleb hageja taotletud summas kostjalt välja mõista TsMS § 175 lg.1 alusel. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.