← Eesti

2-06-34625/6

Obsah (6)§ 429§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150

Tsiviilasi nr 2-06-34625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-06-34625 Tsiviilasi Jxxxx

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt hageja taotlusele hindas kohus protsessi võimalikku käiku menetluse jätkumisel ja asja lahendamise tõenäosust. Kohus kontrollis, et kostja poolt esitatud vastuväited olid kooskõlas tõenditena esitatud sõidulehtede ja kuugraafikutega. Hageja pole tõenditele vastu vaielnud. Lisaks sellele saab kohus kohtumenetluses käsitleda neid ja ainult neid nõudeid, mida hageja oli esitanud töövaidluskomisjonile (Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg.3 sätestab: Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile). Seega ei saaks kohus menetleda nõudeid, mida hageja on esitanud uutena või täiendavatena (muudetutena) võrreldes töövaidluskomisjonis esitatud nõuetega. Hageja märkis 29.05.2007 kirjas, et kostja poolt esitatud tõendid välistavad osaliselt tema poolt esitatud nõuded. Arvestades poolte nõudeid, vastuväiteid, esitatud tõendeid ja asjaolu, et kostjal on protsessis lepinguline esindaja, oleks kohtu hinnangul asjas võimalik tehtav lahend selline, kus asja menetluskulud võiksid osutuda suuremaks, kui hageja kasuks tehtava lahendi osa. 2

(3)Hageja hagist loobumist tuleb käsitleda

vastavate sätete kohaselt, kuna Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei reguleeri juhtumeid, mil avaldusest loobub töövaidluskomisjonile avalduse esitanud isik. Töövaidluskomisjon on Jxxx Oxxxx avalduse rahuldanud osaliselt. Selles osas, milles töövaidluskomisjon J.Oxxx avaldust ei rahuldanud, ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud ja selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (ITVLS § 25 lg.1). Otsus on vaidlustatud osas, milles töövaidluskomisjon Jxxx Oxxx avalduse rahuldas. Järelikult AS Marsruut poolt vaidlustatud osas töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Käesoleval juhtumil on avaldaja J.Oxx loobunud nõudest menetleda tema avaldust neis nõuetes, mis on AS Marsruut poolt vaidlustatud. Käesolevaks ajaks puudub nende nõuete kohta jõustunud otsus ja kohus hagist loobumist vastu võttes lõpetab nende nõuete osas menetluse. Hagist loobumise saab vastu võtta ja tsiviilasja menetlus tuleb

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

Nimetatud sätte alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on menetluse alustamisel tasunud riigilõivu summas 650 krooni (tl.26). Muude kostja menetluskulude kohta kohtul andmed puuduvad. Kostja pole esitanud menetluskulude nimekirja, tõendeid ega ka kulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlust. Menetluskulude kindlaksmääramiseks võib menetlusosaline

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus märgib, et

§ 150lg 2 p 2 alusel on kostjal õigus taotleda tasutud riigilõivu pooles osas tagastamist. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.