Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Tsiviilasi nr 2-06-34054 Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud (tl 16).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Osundatud sätte mõttest tulenevalt on pooltel alaealiste laste R ja R vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende lapsed saavad kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab laste õigus saada vanematelt, sealhulgas ka kostjalt, ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist, on lastega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Hagi asjaolude kohaselt elavad poolte alaealised lapsed koos hagejaga ning kostja, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, ei ole vabatahtlikult lastele ülalpidamist andnud.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Seega on kostja rikkunud PKS § 60 lg-s 1 sätestatud laste ülalpidamise kohustust, mistõttu hageja on PKS § 61 lg 1 alusel õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist (elatise maksmist). Hageja nõue kostjalt laste ülalpidamiseks elatise saamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hagiavalduses ja kalkulatsioonis on hageja kirjeldanud laste vajadustest tulenevaid ülalpidamiskulusid. Seejuures on hageja arvestanud üha suureneva elukalliduse ning asjaoluga, et kostjal ei ole varasemaid elatisega seonduvaid kohustusi.
lg 1 alusel loetakse eelmärgitud hagiavalduse asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Kostja, vaatamata kohtu korraldusele, ei esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta (tl 11,16). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu, hindab kohus hageja nõude elatise saamiseks hagiavalduses nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatuks ja rahuldab selle. Kostjalt tuleb alaealiste laste Rja Rülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni.
) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja hagi hagis nõutud ulatuses, kannab käesoleva tsiviilasja menetluskulud, st riigilõivu elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud, kostja täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.