lg 2 kohaselt avalduse alaealise sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isiku, kelle põlvnemist vaidlustatakse, eestkostja. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg 2 kohaselt seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Seega on Rxxxx Hxxxxxx õigus vastav avaldus esitada.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema kande vaidlustamise pärast isiku surma menetluses ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist kohus peab vajalikuks. Käesoleval juhul on lapse teine vanem – tema ema – avalduse esitanud ning oma seletuse andnud. Rxxxx Hxxxxx seletuse kohaselt on ta Rxxxx Rxxxxxxx eraldi elanud 15 aastat, Rxxxx Rxxxxx ei ole Rxxxx Hxxxxx isa. Rxxxx Rxxxxx ei ole taotlenud Rxxxx Hxxxxxxülalpidamiseks toitjakaotuspensioni ja ei kavatse seda ka teha. Rxxxx Hxxxxx ei soovi lapse tegeliku isa kandmist sünnitunnistusele. Surnud Rxxxx Rxxxxxx ema Vxxxx Rxxxxx, kelle kohus kaasas puudutatud isikuna, on teatanud, et tal ei ole vastuväiteid lapse sünniaktis kande muutmisele. Seaduses nimetatud seotud isikuid – surnud isiku isa, abikaasa ja täisealised lapsed – Rxxxx Rxxxxxxx ei ole. Muude isikute ärakuulamise vajadust ei ilmnenud.
Pajusi Vallavalitsus on andnud seisukoha, et tehtud kannet ei tuleks muuta, kuna kande muutmine kahjustab lapse huve. 2 PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kohus asja lahendamisel ei võta seisukohta asjaolu suhtes, kas Rxxxx Rxxxxx on Rxxxx Hxxxxa bioloogiline isa. Kohus asub seisukohale, et lapse huve kahjustab asjaolu, kui tema sünniaktis puudub kanne isa kohta. Avaldaja ei ole soovinud lapse sünniakti teha kannet lapse bioloogilise isa kohta. Lapse heaolu seisukohalt on oluline sünniaktis isakande olemasolu. Kande muutmata jätmisel säilib isikute ring – isa ning isapoolsed sugulased - kelle järel lapsel on õigus pärida, samuti võib isa elusolevatel sugulastel olla lapse suhtes varalisi ja mittevaralisi kohustusi. Kohtukulude jaotus
lg 5 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskuludeks on riigilõiv 200 krooni ja menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu 59,4 krooni, millised tuleb jätta avaldaja kanda, kuna menetlus algatatakse vaid avalduse alusel ning avaldaja poolt kohtukulude kandmist välistavaid asjaolusid ei esine. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.