kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 17 000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes osamaksed tasumata.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist;
lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
lg 1 kohaselt ka viivist.
Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises.
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
§-st 145 lg 1. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis tuleb kohtukulud TsMS 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.