Tsiviilasi nr 2-06-11115 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 06.septembril 2006.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab /…/ esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 järgi lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 1 alusel võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja on jätnud hagejale tasumata soojusenergia eest summas 11 942,30 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus:

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud ja kostjal on olnud nendega võimalus tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulud summas 44 krooni (tl.2), hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (tl.12) ja hageja kulud õigusabile summas 500 krooni (tl.18). Nimetatud kohtukulud tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt. Kohus ei pea põhjendatuks

§ 168lg 6 kohaldamist menetluskulude jaotamisel.

Kostja võlgnevus hageja eest on tekkinud alates veebruarist 2005.a. Kogu selle aja on kostja viibinud välisriigis ja ei ole oma kohustusi võla tasumiseks täitnud. Seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kohus lähtus otsuse tegemisel

§ 162lg 1; § 175 lg 1; § 440 lg 1, lg 3; § 444 lg 1; KÜS § 5 lg 1; §151 lg 1; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; §108 lg 1. Kohtunik 2