Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
kohaselt teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 näeb ette: Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on osutanud kostjale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust, kostja on võtnud teenuse vastu ja selle eest ka osaliselt tasunud. Neist asjaoludest piisab, et lugeda veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping sõlmituks. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib teha tehingu mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Veevarustuse ja – kanalisatsiooniseadus ei näe ette lepingu sõlmimisele kohustuslikku vormi. Samuti ei näe kohustuslikku vormi ette Jõgeva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei nähta ette teisiti ja lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja on jätnud hagejale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest maksmata. Poolte vahel on võlasuhe, mis tekkinud teenuse ostu-müügilepingust, seega tuleb kohaldada VÕS müügilepingu sätteid. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et müüja kohustub asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva /…/ asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. Kostja on tarbinud temale kuuluvas korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vee- ja kanalisatsiooniteenust ning on kohustatud selle eest tasuma. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 15 lg 1 järgi peab ühisveevärgist klientidele müüdav vesi olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja on järginud nimetatud sätet ja arvestanud veekulu kostjale xxxxxxxxxxx elamusse paigaldatud maja üldise veearvesti järgi. Teistel korteriomanikel on omad veearvestid. Hageja õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmist tuleneb VÕS §-st 101 lg 1 p 1.
Kohus lähtub otsuse tegemisel
§§-dest 162 lg 1, 174 lg 1 lg 2, 407 lg 1, 410, 413 lg 1, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2; VÕS §§-dest 101 lg 1 p 1, 208 lg 1 lg 3 2
Kohus tegi tagaseljaotsuse kostja kahjuks, seega tuleb jätta kohtukulud kostja kanda.
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.