lg.1 alusel loeb kohus menetlusdokumendi (kohtukutse) Ixxxxx Kxxxxxxxx kätte toimetatuks (tl.133, 134, 136,137). Kostja esitas kaja (tl.107-113), milles märgib, et ta ei ole võimeline maksma hagejale igakuist vanemahüvitist 3000 krooni. Tema sissetulek on umbes 8000 krooni kuus, millest 4000 krooni on vältimatud arved- üür, kommunaalmaksud, internet, telefoni- ja transpordikulud. Lapse saamine oli ainult hageja tahtmine ja kohe peale lapse sündi asus hageja kostjat ähvardama kohtuga. Kostja on soovinud kõike unustada. Kostja taotleb väiksema elatise määramist, et ta oleks seda ka võimeline maksma. Kostja lisab kajale väljavõtte oma arvelduskontost Sampo Pangas märtsist 2007 kuni juulini 2007.a., mille järgi nelja kuu väljaminekud kokku on 44147.22 krooni. Kohtuistungile 01.oktoobril Ixxxxx Kxxxxxx ei ilmunud. Toimunud kohtuistungitel 16.01.2007, 24.04.2007, 01.10.2007 andis hageja seletusi esitatud nõude kohta. Ta on esitanud nõude 3000 krooni saamiseks elatiseks, kuna selle summa maksmisega oli Kxxxxxx ise nõus. Esimesel kuul sai hageja kostjalt umbes 1000 krooni lapsele. Kogu emapalk 2480 krooni kulub kindlasti lapsele ära ja üksikvanema toetus ka 600 krooni. Esmalt käis hageja osalise tööajaga tööl kooli kõrvalt, kuid siis oli sunnitud jääma akadeemilisele puhkusele, kuna millestki ei olnud elada ja ei jõudnud lapse kõrvalt korraga tööl ja koolis käia. Hageja õpib Tartu Tervishoiukõrgkoolis ja akadeemiline puhkus on jaanuarikuuni. Hageja seletuse kohaselt on tal raha poolest hädaolukord- ta ei käiks nii palju tööl kui rahaga välja tuleks. Ta käiks koolis ja kooli kõrvalt töötaks 0,5 kohaga. Kuid selle rahaga ei ela ära. Hageja elab praegu lapsega oma vanematekodus, kus tal ei ole vaja eluasemekulusid maksta, kuid tahaks koos lapsega omaette elama asuda. Selleks puuduvad praegu rahalised võimalused. Hageja on lapsele tehtavad kulutused minimeerinud: laps käib kohalikus lasteaias, lasteaiavälisel ajal vaatab lapse järele hageja ema, last toob lasteaiast naaber autoga, kellele hageja on vahel bensiiniraha andnud. Riideid lapsele saab hageja oma õelt, tema lapsest järele jäänuid. Samuti allesjäänud mänguasju. Hageja soovib, et lapsele saaks ka eakohaseid mänguasju osta, tahaks lapsega koos ka mitmetes kohtades käia, kuid varem ei olnud selleks raha ja nüüd ei ole töö tõttu aega. Hageja soovis lapsele liivakasti ja palus seda kostjalt, kuid kostja ei reageerinud, liivakasti tegid hageja vennad. Hageja on esitanud tõendi vanemahüvitise 2480 krooni ja ja peretoetuse 600 krooni suuruse kohta (tl.4). Nüüd on vanemahüvitis lõppenud ja hageja töötasu eelmisel kuul oli 5600 3 krooni. 900 krooni on lapsetoetus, millega ei ole võimalik ära elada kui tööl ei käiks. Hagi tagamise määruse alusel ei ole hagejale midagi kostjalt laekunud. Hageja pöördus küll kohtutäituri poole. Juunis kandis kostja hagejale 1500 krooni ja see kajastub ka kostja pangaväljavõttel. Hageja arvates ei kajasta esitatud kontoväljavõte kõiki kostja sissetulekuid, kuna see on Sampo Panga väljavõte, kuid hageja on kostjalt saanud varem raha Hansapanga arvelt. Hageja on arvutanud pangaväljavõttelt kokku, et kostja sissetulek on olnud vähemalt 10000 krooni kuus ja ta on teinud korduvalt ise oma nimele sissemakseid, see tähendab, et on olemas kõrvalsissetulek. Hagejale teadaolevalt ei üüri kostja korterit üksi, vaid sõpradega ja ka üüri jagab mitme peale. Hagejale teadaolevalt moodustaski kostja oma firma, et olla oma sissetulekute ja tööga iseseisev. Kostjal on ehitusfirma- tegeleb fassaadide paigaldamisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 60 lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või kuni aasta eest enne hagi esitamist. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, millest pool – 1800 krooni. Seega ei saa väljamõistetav elatis olla väiksem kui 1800 krooni. Hageja on õppiv vanem, kes püüdis kohtumenetluse käigus lapse kasvatamise ja koolis õppimise kõrval ka töötada. Käesolevaks ajaks on hageja akadeemilisel puhkusel, kuna väikelapse kõrvalt ei suutnud ta teha mõlemat korraga – käia tööl ja õppida. Kui hageja oleks jäänud ainult õppima, ei oleks tal millestki last ülal pidada ja ennast elatada. Kohus nõustub, et õppimine on hagejale vajalik elukutse omandamiseks ja elus toime tulemiseks. Hagejal puudub endale ja oma lapsele iseseisvaks eluks kõik vajalik (elamispind, sisustus, majapidamistarbed jms) ja vanematekodus elades on tal lapsele olemas vaid hädavajalik hageja ema ja õdede- vendade abiga. Hageja on esitanud ülevaate lapsele vajalikest kuludest juba aasta tagasi ja kulud käesoleval ajal. Hageja sooviks soetada oma elamispinna, maksta ise oma maksud ja osta endale ja lapsele toidu, ta ei soovi pidevalt oma ema paluda neid kulutusi teha. Hageja põhjendab 3000 krooni nõudmist ka viisil, et seda on kostja varasemalt lubanud. Avalikesse registritesse kantud andmetest nähtub, et kostja on seotud ehitusvaldkonnas tegutsevate äriühingutega, ta on OÜ Cente Ehitus juhatuse liige. Kohus on seisukohal, et asi tuleb lahendada teistkordselt tagaseljaotsusega
Kostja on esitanud kaja põhjendusega, et ta ei ole võimeline maksma igakuist elatist 3000 krooni. See vastuväide hageja nõudele on seotud Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 sättega, mille 4 kohaselt „elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist…“ Seega saab kohus asuda seisukohale, et kostja ei ole vaidlustanud ei elatise maksmise vajadust, aega ega ka nõutavat elatisesummat, mistõttu kohus neid pikemalt ei käsitle. Kohtu hinnangul ei sisaldu hageja nõudes vastuolu lapse huvidega ega üldteadaolevate asjaoludega, mis välistaksid elatise väljamõistmise hageja taotletud määras. Hinnates kummagi vanema varalist seisundit, osutab kohus järgmisele: hageja sissetulekuks on töötasu 5600 krooni ja lapsetoetus 900 krooni. Laps on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxx, s.t. on vanuses, mil hageja lapse emana peaks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni temaga kodus olema. Hageja käib tööl hädaolukorra sunnil, et oma last ja ennast ülal pidada. Seni on hageja ja tema lapse ülalpidamiskulud olulises osas kandnud hageja ema ja teised lähedased. Kostja sissetulekuks on töötasu AS-st Rautakesko, mis on vähemalt 8000 krooni kuus ja kostja väljaminekud ühes kalendrikuus on umbes 11000 krooni (44147.22:4=11036.80 krooni). Kostjal tuleb saadavast sissetulekust elatada ennast ja tal puuduvad ülalpidamiskohustused muude isikute ees peale ühise lapse hagejaga. Kostja varaline seisund on hea, kuna tal on võimalik teha enda peale üksi väljaminekuid kuus vähemalt 11000 krooni ulatuses. Kostja head varalist seisundit tõendab ka asjaolu, et kostja on - lisaks töötamisele AS-s Rautakesko- ettevõtja käesoleval ajal hästitasustatavas valdkonnas- ehitusvaldkonnas. Seega ei ole kostja ilmselt varatu, vaid on heades varalistes oludes ja temalt tuleb nõuda ülalpidamise andmist oma alaealisele lapsele. Hageja nõutud summa ei ole ülemäärane ja enda ja oma lapse ülalpidamiseks tuleb ka hagejal niigi vältimatult panustada. Kostja väited teemal, et lapse saamine oli ainult Rxxxxx Lxxxxxtahtmine ja Ixxxx Kxxxxxxx kasutati ainult ära, kuuluvad oma olemuselt eetika kategooriasse. Samas puudub kohtul põhjus hinnata neid kostja väiteid eetikakriteeriumide alusel, kuna vanemate kohustused laste ees on fikseeritud kirjasõnas ja seadusesätetes, millest kohus peab esiteks vajalikuks märkida “ Lapse õiguste konventsiooni” ( vastu võetud ÜRO Peaassambleel 20.11.1989), mille art 18 lg.1 kohaselt “… mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest”. Eesti Vabariigi õigusaktidest on olulisim osutada Põhiseaduse § 27 lg.3, mille kohaselt “ Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest”. Perekonnaseaduse § 38 lg.1 sätestab: vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. § 38 lg.2 järgi laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud; lg.3 järgi laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Kohtule esitatud asjaoludest tuleneb, et last ei eostatud mitte katseklaasilapsena, vaid sugulise vahekorra teel. Sugulise vahekorra teel lapse eostamine ei saanud toimuda vastu kostja tahet või teda “ära kasutades”. Õiguslikust aspektist ei oma tähendust kostja väited, et lapse saamine oli ainult hageja tahe, kuna vastutus lapse ülalpidamise eest ei ole süüline vastutus, millest vabanemiseks oleks vaja tõendada süü puudumine või kaaluda, kummal poolel oli ülalpidamiskohustuse tekkimises suurem süü. TsÜS § 5 sätestab: tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Lapse ülalpidamise kohustus tuleneb seadusest ja põhineb lapse eostamise faktil. Lapse ülalpidamise kohustus ei ole mitte kostja kohustus hageja ees, vaid kostja kohustus lapse ees ja hageja oma alaealise lapse seadusliku esindajana on elatisenõude esitaja lapse huvides. Seetõttu ei ole asjakohane hinnata, kellel hageja ja kostja vahelises suhtes lasub suurem vastustus (süü) lapse ülalpidamise eest. 5 Kohus peab vajalikuks märkida veel, et hageja on ära kasutanud kõik võimalused, et ennast ja oma last ülal pidada võimalikult lapse huvidest lähtudes, samas on lapse parema arendamise ja tuleviku huvides, et hageja ei töötaks nii väikese lapse kõrvalt(või vähemalt ei töötaks nii pingeliselt), et hageja omandaks elukutse. Lapse parema ülalpidamise huvides on alus nõuda kõigi võimaluste kasutamist ka kostjalt. Hagi tagamise määrust elatise maksmise kohustamiseks ei ole vaidlustatud. Hageja nõue mõista elatis välja alates elatisehagi esitamisest kohtule on kooskõlas PkS § 70. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ja hageja võtab õigeks, et ta on saanud kostjalt raha lapse jaoks: märtsis 2007 500 krooni, juunis 2007 1500 krooni. Seega kokku 2000 krooni, mis tuleb arvesse võtta elatise nõudmisel perioodi eest enne 18.oktoobrit 2007. Kohtuotsuse jõustumisel on võimalik lõpetada hagi tagamise määruse täitmine ja elatise maksmine toimub kohtuotsuse alusel. Kohus teeb asjas lahendi tagaseljaotsusena
, § 419 alusel, kuna kostja ei ole ilmunud taastatud menetluses kohtuistungile.
lg.1 p.2, lg.3 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks kahe kuu elatisesumma ulatuses. Menetluskulude jaotus
lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg.3 järgi ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda… Käesoleval juhtumil on ülalpidamisasjas kandnud hageja kulutusi riigilõivu näol menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel, mis on asja läbivaatamise kulu
p.4 järgi (maksekorraldus 10.11.2006, maksja Rxxxxx Lxxxx, Rahandusministeeriumi konto 10220034799018, viitenumber 3100057455, summa 300 krooni). Tegelikkuses on menetlusdokumendid kohtutäituri vahendusel kätte toimetamata ja tasutud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Kuna tagaseljaotsus on tehtud taastatud menetluses, ei ole enam õigust esitada kaja ja esitada on võimalik apellatsioonkaebus (
Kohtunik Ü.Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.