← Eesti

2-06-32888/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-32888 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Maili Arengu Tsiviilasi Mxxxxx Sxx hagi Kxxxxx Sxx vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja Mxxxxx Sxx ja kostja Kxxxxx Sxx RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada Mxxxxx Sxx IK xxxxxxxxxx, elukoht * *, *, *, * ja Kxxxxx Sxx IK xxxxxxxxxxx, elukoht * *- *, *, *, Läänemaa, abielu, milline on registreeritud Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisu-osakonnas, kanne nr
  5. Jätta Mxxxx Sxx IK xxxxxxxxxxx perekonnanimeks pärast lahutust – xxx.
  6. Jätta xx. xxxxx xxxx.a. sündinud alaealine tütar Cxxxx Sxx IK xxxxxxxxxx ja xx. xxxx xxxxx.a. sündinud alaealine tütar Gxxxxx-Gxxxx Sxx IK xxxxxxxxxxx oma ema Mxxxxx Sxx IK xxxxxxxxxxx, juurde.
  7. Välja mõista kostjalt Kxxxxx Sxx´lt IK xxxxxxxxxxx, hageja Mxxxx Sxx IK xxxxxxxxxx, kasuks elatis arvelduskontole nr xxxxxxxxxx AS Hansapangas: 5.
  8. Tütar Cxxxx Sxx IK xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks alates
  9. novembrist 2006.a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxx xxxx.a. üks tuhat kakssada viiskümmend (1250.-) krooni kuus . Edasikaebamise kord 5.
  10. Tütar Gxxxx-Gxxxx Sxx IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks alates
  11. novembrist 2006.a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxx xxxx a. üks tuhat kakssada viiskümmend (1250.-) krooni kuus.
  12. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  13. Välja mõista kostjalt Kxxxx Sxx´lt IK xxxxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat (1000.-) krooni hageja Mxxxxx Sxx IK xxxxxxxxxxx, kasuks arvelduskontole nr xxxxxxxxxx AS Hansapangas.
  14. Välja mõista kostjalt Kxxxxx Sxx´lt IK xxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat seitsesada viiskümmend (1750.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 AS Hansapangas, viitenumber
  15. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Pooled abiellusid
  16. juunil 1988.a. Nende abielu registreeriti Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr
  17. Poolte abielust on
  18. juulil 1993.a. sündinud tütar Cxxxx Sxx ja
  19. mail 1994.a. tütar Gxxxxx-Gxxxx Sxx, kes elavad koos emaga. Algul laabus poolte kooselu kenasti, kuid siis hakkas seda häirima kostja järjest süvenev alkoholi tarvitamine, mis aja jooksul muutus hagejale väljakannatamatuks. Kostja ametlikult ei tööta ning laste ülalpidamisest osa ei võta. Peale selle on ta muutunud vägivaldseks nii abikaasa kui ka laste suhtes. Ta elatub ise ainult abikaasa sissetulekutest ja laste toetustest. Viimasel ajal on lõppenud ka poolte abielulised suhted, mida hageja taastada ei soovi. Seetõttu soovib hageja abielu lahutamist ja lastele elatise väljamõistmist kohtu kaudu, jättes kohtukulud kostja kanda. HAGEJA NÕUE Hageja soovib seoses kostja alkoholilembusega ja füüsilise vägivallaga abielu lahutamist ja elatise välja mõistmist. Nende abielulised suhted on lõppenud ja hageja ei soovi neid suhteid taastada. Mehest pole tal mingit kasu, sest see ei vaheta isegi läbi põlenud pirni. Ta soovib, et lapsed jääksid elama tema juurde. Üksi nende ülalpidamine on aga raskendatud. Tema enda kuusissetulek on keskmiselt 9000.- krooni, aga laste vajadusteks jääb ka sellest väheks, pealegi lasub laste ülalpidamise kohustus võrdselt mõlemal vanemal. Kuna ta teab, et kostja ei ole võimeline suurt elatist maksma, soovib ta kummagi lapse elatiseks 1250.- krooni kuus. Kohtukulud palub ta jätta kostja kanda. Oma perekonnanimeks soovib ta pärast lahutust jätta – SAU. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab, et lapsed vajavad elatist ja on nõus seda maksma. Lapsed õpivad hästi ja tema ise teeb juhutöid. Küll ei ole ta aga nõus lahutusega, sest kuidas siis ühises korteris edasi elada. Hageja olevat üldse imelik, sest lahendab õhtu otsa ristsõnu ja temaga üldse ei tegele. Tema on mehe eest väljas, aga hageja sellega ei arvesta. Ta on õppinud igasuguseid ameteid ja võib ka joomise maha jätta, kui hageja seda soovib, kuid hageja on öelnud, et ei taha temalt midagi. Kostja ei saa aru, milles on probleem ja miks hageja lahutust tahab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled abiellusid
  20. juunil 1988.a. Nende abielust on sündinud kolm last, kellest xx. xxxxx xxxx.a. sündinud Cxxx Sxx ja xx. xxx xxxx.a. sündinud Gxxxx-Gxxxx Sxx on alaealised ja elavad koos emaga. Kostja ei tööta ametlikult juba alates 1995.a. ja puudub igasugune kostjapoolne materiaalne ja moraalne abi laste kasvatamisel. Kostja elab abikaasa kulul ega võta osa elementaarsetest majapidamistöödest, muust rääkimata. Alkoholi tarvitades muutub ta vägivaldseks nii abikaasa kui ka laste suhtes. Poolte normaalsed abielulised suhted on lõppenud ja neid taastada hageja ei soovi. Hageja soovib, et poolte abielu lõpetataks kohtu kaudu ja lapsed saaksid mingi minimaalse elatise 1250.- krooni kuus, mis on küll väiksem Perekonnaseaduse §-s 61 lg 4 sätestatust, kuid millega ta tuleks välja ja millest rohkem kostja nagunii maksta ei suudaks. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi lasub aga laste ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal ja kostjat sellest päriselt kõrvale jätta ei saa. Poolte abielu ei ole kunagi eriti harmooniline olnud. Kostja on viibinud kinnipidamiskohas ja tarvitanud liigselt alkoholi. Ta ei ole pikki aastaid osa võtnud peale laste kasvatamise ka majapidamistöödest ja on jätnud unarusse igasugused abielulised suhted. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada ja kohus leiab, et tal on selleks õigus. Seetõttu kuulub abielu Perekonnaseaduse § 29 sätete alusel lahutamisele kohtus. Alaealised tütred tuleb pärast lahutust jätta oma ema juurde. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb jätta vastavalt Perekonnaseaduse § -le 31 – Sxx. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täielikult. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.