2-06-10032/9

(5)Axxx Mxxxxxx esitas nõude vastuhagina AS Jõgeva Elamu hagile. A.Mxxxxxx nõuab trepikoja remonditööde kulutuste hüvitamist temale 7932.90 krooni ulatuses. Vastuhagi kohaselt tegi A.Mxxxxxx remonditöid Jõgeva linnas xxxxxxxxxx elamu viiendas trepikojas 2003.a. oktoobris ja novembris. Remondimaterjalide peale kulus 1087 krooni. A.Mxxxxxx kulutas remonditööde tegemisele aega iga päev 6-7 tundi kuu aja jooksul. Töötades 6 tundi päevas 30 päeva jooksul 130-kroonise tunnitasuga, oleks A.Mxxxxxx sissetulek olnud 23400 krooni. AS Jõgeva Elamu hoidis A.Mxxxxxx remonditööde arvel kokku 24487 krooni. Kuna AS Jõgeva Elamu on esitanud A.Mxxxxxx vastu hooldustasu võlgnevuse hüvitamise nõude summas 7932.90 krooni, siis palub A.Mxxxxxx rahuldada tema nõue AS Jõgeva Elamu vastu vastuhagina summas 7932.90 krooni ja mõista välja riigilõiv 650 krooni (tl.3-4, 10). Nõude tõendamiseks esitas A.Mxxxxxx tõendeid: AS Jõgeva Elamu keeldumine remondikulude hüvitamisest (kiri tl.11); Elamu Kivi t . 2 majanõukogu protokoll (tl.12), millega on keeldutud A.Mxxxxxxxavalduse rahuldamisest. AS Jõgeva Elamu vaidles nõudele vastu (tl.13-14). Korteriomanikud ei ole teinud valitsejale ülesandeks trepikodade värvimist, KOS § 21 lg.1 p.1 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud ellu viima korteriomanike otsuseid. Korteriomanikud otsustavad üldkoosolekutel vajalikud remonditööd ja aastatel 2003, 2004, 2005 ei ole otsustatud teha trepikoja värvimistöid. Kui A.Mxxxxxx sellega nõus ei ole, siis tuleb nõue esitada xxxxxxxxxxxkorteriomanike vastu. Tõenditena esitas AS Jõgeva Elamu xxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosolekute protokollid ja vastuvõetud majanduskavad (tl.15-36). Kohus selgitas A.Mxxxxxxxx täiendava tõendamise vajadust, tegi ettepaneku lahendada asi kohtuistungil arutamata TsMS § 403 kohaselt (tl.6,7) ja tulenevalt AS Jõgeva Elamu vastuväidetest tegi ettepaneku lahendada asi hagita menetluses või asendada kostja (tl.37,38). A.Mxxxxxx jäi selle juurde, et õige kostja on AS Jõgeva Elamu (tl.43-44) ja esitas tõendid selle kohta, et trepikodade remondi küsimust on arutatud (tl.49,50). Kohtuistungil 25.10.2006 (tl.65-68) jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. A.Mxxxxxx selgitas, et kahel korral on koosolekutel arutatud trepikodade remondi küsimust, kuid otsust remont teha ei tehtud. Korteriomandiseaduses on kirjas, mida korteriomanik teha võib. Muidugi tuleks maksta korteriomanikel, kuid Jõgeva Elamu oleks pidanud selle töö ise tegema ja seetõttu on nõue Elamu vastu. Enne töö tegema hakkamist Mxxxxxx seda teistega ei arutanud. AS Jõgeva Elamu esindaja on seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada TsMS § 613 järgi hagita menetluses, nõue on suunatud korteriomanike vastu. AS Jõgeva Elamu esindaja selgitab korteriomanike otsuste ja majanduskava vastuvõtmise korda. Trepikoja remont tuleks teha remondifondi vahenditest, kuid sellist otsust pole tehtud, ilmselt on olnud vajalikumaid töid. Jõgeva Elamu juhataja ja haldur käisid seal trepikojas seda remonti vaatamas ja leidsid, et remonti on tehtud ühel korrusel, mitte terves trepikojas. On toimunud ülevärvimine. A.Mxxxxxx selgitab remonditööde tegemise viisi trepikojas. Kohus selgitas pooltele Korteriomandiseadust ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikku hagita menetluse osas. Tegi ettepaneku A.Mxxxxxxxx esitada nõue korteriomanike vastu. A.Mxxxxxx avaldab, et ta ei soovi, et korteriomanikud kohtuistungile tulevad. Kohus tegi AS – le Jõgeva Elamu ettepaneku kohtuväliselt hüvitada nõudjale tehtud remonditööd maja remondirahadest, panna sisse elamu majanduskavasse ja anda majaelanikele seejärel võimalus otsustada. AS Jõgeva Elamu esindaja selgitas, et valitseja ei saa majanduskavasse lülitada kulutusi, mida korteriomanikud ei ole otsustanud. 2

(5)Kohus kutsus kohtuistungile xxxxxxxxx elamu korteriomanikud viiendas trepikojas (tl.2324). Kohtuistungil 18.12.2006 kohus lahendas asja TsMS § 477 lg.1 alusel hagita asjana hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus kaasas asjast puudutatud isikutena xxxxxxxxxx elamu korteriomanikud, kes olid ilmunud kohtuistungile - Axxxxxx, Sxxxxxx, Kxxxx, Txxxx, Rxxxxxx ja valitseja AS Jõgeva Elamu. Kohtu seisukoht: tegemist on korteriomaniku nõudega, mis tuleneb kaasomandi eseme valitsemisest ja puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, seega TsMS § 613 lg.1 p.1 nimetatud nõue. Kohus kuulas ära korteriomanikud selle elamu viienda trepikoja remonditööde kohta ja küsitles neid. Korteriomanikud väljendasid seisukoha, et elamus vajalikud tööd on teinud AS Jõgeva Elamu korteriomanike soovide ja otsuste kohaselt. Kõike korraga ei saa ja nüüd on asutud trepikodade uste vahetamise juurde. Trepikodade uksed vahetatakse ja remonditakse järjekorras. Korteriomanikud kinnitavad, et Mxxxxxx on värvinud I korruse osa ja mitte kõrgemalt. Seda tööd ei oleks pidanud tegema, ei ole kvaliteetne, tuleb üle teha. Valitud roosa värvitoon ei ole sobiv ja valitud on ebaõige värviliik, see on maha tulnud. Mxxxxxxxx on ka töö tegemise ajal selgitatud, et ta seda ei teeks. Korteriomanikega seda tööd Mxxxxxx enne ei arutanud ja korteriomanikud on arvamusel, et vajadusel teeb töö AS Jõgeva Elamu. Mxxxxxxxx nõus hüvitama ei ole. ÕIGUSLIK ALUS JA KÜSIMUS Kohus lähtub avalduse lahendamisel Korteriomandiseaduse § 13, mille lg.3 sätestab: korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud; § 15, mille lg.1 sätestab : kaasomandi eset valitsevad korteromanikud ühiselt , kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti; lg.2 sätestab: korteriomanikul on õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel; lg.3 sätestab: kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Korteriomandiseaduse § 22 sätestab, et majanduskava sisaldab andmeid kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest, majanduskava kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega. Uuritud tõendid tõendavad, et A.Mxxxxxx on teinud sügisel 2003 xxxxxxxxxx elamu viienda trepikoja esimese korruse remonditöid – värvinud. Korteriomanikud ei ole selle töö tegemist soovinud, trepikoja remondi tegemise korraldab AS Jõgeva Elamu vastavalt tööde järjekorrale majanduskavas. Korteriomanikud ei ole nõus Mxxxxxx poolt tehtud remondi kvaliteedi ega kasutatud materjaliga. Korteriomanikud avaldavad kahtlust, et Mxxxxxx, kes on hooldustasu võlgnik, soovib oma võlaprobleemi nii lahendada. Kõik elanikud on mingeid parandus-või korrashoiutöid teinud. Remondimaterjali ostmiseks vajalikke kulutusi on A.Mxxxxxx hinnanud 1087 kroonile (tl.3,4, tõendid puuduvad). Enda tööd hinna määrab A.Mxxxxxx selle järgi, kuidas võiks olla tekkinud kulude kokkuhoid AS – le Jõgeva Elamu: 130 krooni tund kuni A.Mxxxxxx võlgnevuse tasasaamiseni AS Jõgeva Elamu ees. 3

(5)Asjas on õiguslikuks küsimuseks küsimus sellest, kas trepikoja remonditööde tegemine 2003.aasta sügisel avaldaja poolt on selline toiming, mis toob teistele korteriomanikele kaasa kohustuse hüvitada tehtud kulutused. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUS Kohtu seisukoht: Korteriomandiseaduse § 15 lg.2 annab korteriomanikule õiguse teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda seejärel tehtud kulutuste hüvitamist. Avaldaja poolt xxxxxxxxxx elamu trepikojas tehtud remonditööd ei ole kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud. Trepikoja värvimistööd ühe korruse ulatuses ei ole sellised tööd, mille tegemata jätmine ohustanuks kaasomandi eseme säilimist. Seega ei saa neid töid lugeda vältimatult vajalikeks, mida olnuks korteriomanikul õigustus teha teiste korteriomanike nõusolekuta. Kaasomandi eseme valitsemine, sealhulgas eriti üldkasutatavate ruumide väljanägemise otsustamine puudutab kõiki trepikoja kaasomanikke – nii esimesel kui ka viiendal korrusel elavaid. Kaasomanikel on õigus osaleda trepikoja remonditöödel kasutatavate materjalide valikul või oodata asjatundlikke valikuid selle eriala spetsialistidelt. See on tagatud töö tegemisel elamu valitseja poolt või tema tellimusel. Korteriomanikud ei loe esimese korruse värvimistöid kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikuks tööks. Korteriomanike poolt valitud tööd on kajastatud majanduskavades (tl.17, 20, 25, 30, 36). Kohus on seisukohal, et korteriomanike selline otsustus jääb Korteriomandiseadusega korteriomanikele antud otsustusõiguse piiresse. On põhjendatud, et korteriomanike huvides on saada heakvaliteetset, kaasaegsel tasemel tööd kogu trepikojas, mis arvestab uste- akende vahetamise vajadusi, esteetilisi kaalutlusi ja oleks muude vajalike tööde hulgas põhjendatud järjekorras. Selliseid nõudeid saab esitada tööle, mis on lülitatud majanduskavasse ja mida tehakse töö eest vastutuskohustusliku valitseja poolt. Neid nõudeid ja tingimusi väljendavad korteriomanike seisukohad. Axxx Mxxxxxx poolt tehtud töö ei täida tingimusi, mille esinemine tooks teistele korteriomanikele kaasa kohustuse kulud hüvitada. Lisaks sellele ei moodusta tööjõukulu A.Mxxxxxx võlgnevuse ulatuses AS Jõgeva Elamu ees (7932.90-1087) sellist vajalikku kulutust, mille hüvitamist saaks nõuda kaasomanikelt. Axxx Mxxxxxx nõue hüvitada tehtud materjalikulud 1087 krooni ja maksta tehtud töö eest tasu, kokku 7932.90 krooni, tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 172 lg 5 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on tasunud riigilõivu 550 krooni (tl.5), mis vastab Riigilõivuseaduse § 37 lg.8 järgi tsiviilasja hinnale. Kohus lähtub otsuse tegemisel KOS § 8, §13, § 15 lg.1, lg.2, lg.3, § 22, TsMS § 613 lg.1 p.1, § 614, § 617. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Oopia õige . Kohtunik : 4

(5)5