Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Rxxx Nxxxxxxx on 24.04.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse abielu kestel soetatud korterite lahusvaraks tunnistamise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 393 ning kohtukutse 20.septembriks 2006.a. määratud kohtuistungile ilmumiseks. Kostja on hagimaterjalid ja kohtukutse isiklikult kätte saanud 31.08.2006.a. (tl.29). Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumise takistusest. 20.09.2006.a. toimunud kohtuistungil osales hageja, kes jäi oma nõude juurde. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asi on võimalik
lg 1 alusel lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on omandanud kostjaga abielus olles erastamise teel kaks korterit: 9.11.1995.a. korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja 18.05.1995.a. korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud vara on käesolevaks ajaks korteriomanditena kantud kinnistusregistrisse Rxxx Nxxxxxxx nimele (tl.34, 35). Poolte abielu on lahutatud Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega 12.05.1999.a. (tl.6). Tegelikud abielulised suhted aga lõppesid varem. Korteriomandite soetamise ajal 1995.a. ei elanud pooled enam tegelikult koos. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kuna hageja omandas korterid (praeguseks kinnistusse kantud korteriomanditena) pärast abielusuhete lõppemist, on need tema lahusvaraks. Hagi tuleb rahuldada.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja võib
lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.