2-06-9679/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-9679 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Maili Arengu Tsiviilasi Mxxxxx Oxxxxx´i hagi Mxxxxx Sxxxxxxx vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja Mxxxxx Oxxxx, hageja esindaja vandeadvokaat R. S. ja kostja Mxxxxx Sxxxxxxx RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista kostjalt Mxxxxx Sxxxxxx´lt IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx/xxxxxxxx x, xxxxxx, hageja Mxxxxx Oxxxx´i IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxxxxx, kasuks elatis alates
5. aprillist 2006.a.,
6. aprillil 1991.a. sündinud tütar Sxxxx Sxxxxxxx IK xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni
7. aprillini 2009.a. arvelduskontole nr xxxxxxxxxHansapangas.
8. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
9. Välja mõista kostjalt Mxxxxx Sxxxxxxx´lt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
10. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD Poolte abielust on
11. aprillil 1991.a. sündinud tütar Sxxx Sxxxxxx. Poolte abielu lahutati
12. märtsil 1996.a. ja nad elavad eraldi. Kuni 2005.a. kevadeni elas Sxxxx Sxxxxxx oma vanavanemate juures xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxs ja õppis xxxxxxx Gümnaasiumis. Siis toetasid teda mõlemad vanemad. Alates 2005.a. sügisest õpib Sxxxx aga Xxxxxxxx Gümnaasiumis ning elab seetõttu Xxxxxxxx oma vanaonu korteris. Elamine ja õppimine Xxxxxxxx ’s nõuab suuremaid kulutusi ning seetõttu peaks mõlema vanema panus tütre ülalpidamiseks suurenema. Hageja teada on kostja andnud alates 2005.a. suvest lapse ülalpidamiseks 8000.- krooni, mis on ilmselgelt vähe ega vasta ka seaduses ettenähtud miinimumile. Hageja arvestuste kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks 6790.- krooni kuus ja isa panus on ilmselgelt liiga väike. Seetõttu soovib ta kostjalt elatise väljamõistmist kohtu kaudu. HAGEJA NÕUE Hageja soovib seoses tütre Sxxxx õpingute jätkamisega Xxxxxxx kostjalt elatist 4100.krooni kuus. Kuigi tütar ei ela alaliselt tema juures, vaid omaette korteris, on ta põhiliselt ema ülal pidada, sest isa on alates 2005.a. kevadest andnud temale elatist ainult 8000.- krooni. Tütre ülalpidamiskulu on 6790.- krooni kuus, millest ainuüksi toidule kulub 2000.- krooni, riietele 700.- krooni, jalanõudele 550.- krooni ja samuti spordile mitusada krooni kuus. Tema enda kuu sissetulek on keskmiselt 6000.- krooni ja sellest tütrele ei jätku. Kuna lapse ülalpidamise kohustus lasub võrdselt mõlemal vanemal tuleb kostjalt elatis välja mõista kogu haginõude ulatuses. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab hagi õigeks osaliselt. Tal on hagejaga ühine tütar, kes varem elas xxxxxxxxxx xxxxxx valla ja käis xxxxx koolis. Oma ema juures ei ole Sxxxx praktiliselt kunagi elanud ega ela nüüdki. Kui ta parema hariduse nimel Hxxxxxxx Gümnaasiumi astus, asus ta elama omaette vanaonu korterisse ning ema juures käib harva, sest ema uus elukaaslane ei ole temast huvitatud. Kostja teenib kuus keskeltläbi 4300.- krooni ja on oma tütart alati jõudumööda aidanud ja soovib seda mõistuse piires teha ka edaspidi. Sirlet on aidanud ka vanavanemad, kes samuti pole oma abist loobunud. Kostja on nõus maksma elatiseks 2000.- krooni kuus, sest rohkem ei ole tal oma tervislikku seisundit arvestades, mis halvenes juba teenistuse ajal Nõukogude Armees, võimalik elatist anda. Pealegi on hageja lapse vajadused üle paisutanud. Lapsele ei ole vaja osta kalleid rõivaid, kui sissetulekud seda ei võimalda. Tänapäeval on rõivaid ja jalatseid võimalik saada mitmetest odavatest müügikohtadest. Ka on üle hinnatud lapse vajadused kooliõpikutele, hügieenitarvetele ja spordile. Näiteks on teada, et tütar ujumas ei käi, kuid selleks küsitakse 400.- krooni kuus. Last on küll vanemad kohustatud ülal pidama, kuid seda tuleb teha ka vastavalt võimalustele. Oma kohustustest pole kostja täielikult kunagi kõrvale hiilinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte abielust on
13. aprillil 1991.a. sündinud tütar Sxxxx, kes käib xxxxxxxx Gümnaasiumis ja elab xxxxxxx omaette korteris, mis kuulub tema vanaonule ja mille eest üüri maksta ei tule. Kuna isa elab Tallinnas ja ema Haapsalus, siis on Sxxxx põhiliselt ema kasvatada, kuigi ema uus elukaaslane temasse soosivalt ei suhtu. Kuni 2005.a. kevadeni, kui Sxxxx õppis Lxxxxx Gümnaasiumis, elas ta vanavanemate juures Lxxxxx vallas. Seal andsid tema ülalpidamisse oma panuse nii ema, isa, kui ka vanavanemad. Nüüd, Haapsalus, on tema vajadused kindlasti suuremad ja isa abi on tõesti väikseks jäänud ega ulatu isegi Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud miinimumini, mis on vähemalt pool miinimumpalka vastavalt Perekonnaseaduse §- le 61 lg
14. Vastavalt Perekonnaseaduse § -le 60 lasub alaealise lapse ülalpidamise kohustus võrdselt mõlemal vanemal. Ülalpidamiskohustus peab arvestama lapse vajadusi, kuid ka vanemate reaalseid võimalusi. Hageja on märkinud lapse vajadusteks 6790.- krooni kuus, mis on vanemate tegelikke sissetulekuid, 4000.- kuni 6000.- kuus, arvestades selgelt üle paisutatud. Arvestades vanemate sissetulekuid, nähtub, et lapsele tuleks arvestada maksimaalselt 4000.krooni kuus, mis on piisav gümnaasiumi õpilase ülalpidamiseks, arvestades ka Vabariigis kehtestatud elatusmiinimumi suurust ja turuuuringute näitajaid. Lapse riietele võib küll kulutada 700.- krooni kuus ja jalanõudele 550.- krooni, kuid see ületab igasugused mõistlikud reaalsed vajadused. Pealegi on tänapäeval tõeti võimalik riideid ja muid kaupu osta turult ja teisestest poodidest, mida keegi häbenema ei pea. Vanemate sissetulekuid arvestades on ebamõistlikult suured ka kulud hügieenitarvetele ja spordile, kuna näiteks ujumas tüdruk ilmselt üldse ei käigi. Sporti saab teha ka odavamate vahenditega või võimaluste puudumisel, sellest osaliselt ka loobuda. Otsuse tegemisel tuleb arvestada sellega, et täies mahus ei ole võimalik kindlaks teha ka hageja enda panust, kuna laps elab tegelikult mõlemast vanemast eraldi ja seda juba pikka aega. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja on vähehaaval oma tütart alati toetanud. Ka ei ole kostja tervis alates teenimisest Nõukogude Armee katseväljal Saksa DV-s päris ideaalne, et ta suudaks füüsiliselt igal tööalal teenida. Arvestades nii hageja kui kostja reaalseid teenimisvõimalusi, kui ka tütre minimaalseid tegelikke vajadusi, leiab kohus, et mõlema vanema panus vähemalt 2000.- krooni ulatuses on piisav Sxxxx Sxxxxxx ülalpidamiseks ja rahuldab ka käesoleva hagi selle summa ulatuses. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik