Tulenevalt kaebuses kirja pandust ja kohtuistungil esitatud täpsustustest leiab kohus, et kaebuse esitaja heidab kohtutäituri tegevusele ette temale kui täiteasjas võlgnikule keelumärke seadmise avalduse saatmist ilma täiendavate selgitusteta. Kaebaja sai saadetud avaldusest ekslikult aru, et peab iseenda varale seadma keelumärke. Nimetatud avaldus solvas kaebuse esitajat ja tekitades moraalse kahju. Toimikus olevate materjalide ja poolte poolt kohtuistungil antud seletuste põhjal tegi kohus kindlaks, et Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet on saatnud G.Dxxxxx`ile 20.03.2006.a. tehtud keelumärke seadmise avalduse (tl.16), kus teatab, et haldusasjas nr 3-124/2002 on Pajusi Vallavalitsus algatanud täitemenetluse G.Dxxxxx vastu võlgnevuse sissenõudmiseks. Avaldus sätestab kohustuse seada viivitamata keelumärge võlgnik G.Dxxxxx nimele registreeritud vallas- või kinnisvarale. Koos eelnimetatud avaldusega saatis kohtutäitur G.Dxxxxx`ile 20.03.2006.a. tehtud täitekulu väljamõistmise otsuse (tl.15), milles teatab võlgnikule seoses keelu seadmisega täitemenetluse lõpetamisest ja mõistab välja võlgnikult täitekulu. Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet`i vastuse ja kohtuistungil antud selgituste alusel on kohus tuvastanud, et kohtutäitur saatis G. Dxxxxxx poolt võla mittetasumise tõttu keelumärke seadmise avalduse Eesti Riiklikku Autoregistrikeskusesse, kohustusega seada keeld G.Dxxxxx`ile kuuluvale varale. Võlgnik G.Dxxxxx`ile saadeti samasisuline akt vaid teadmiseks. Täitemenetluse seadustik sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse.
Kohus ei ole tuvastanud kohtutäituri poolt vaidlusaluste täitemenetluse toimingute teostamisel (keelumärke seadmise akti ja täitemenetluse lõpetamise otsuse saatmine võlgnikule) 2
sätete rikkumist. Kaebuse esitaja ei ole ka ise välja toonud, millist seadust kohtutäitur on täitemenetluse käigus rikkunud. Kohtutäitur Ivi Kalmet on järginud
sättest tulenevat kohustust ja saatnud G.Dxxxxx`ile täitekulu väljamõistmise ja täitemenetluse lõpetamise otsuse ning selle aluseks olnud keelumärke seadmise avalduse. Mõlemad dokumendid on kohtutäitur koostanud vastavalt Justiitsministri 22.12.2005.a. määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisale. Kohtutäitur Ivi Kalmet on kohtuistungil nõustunud kaebuse esitajaga selles osas, et võlgnikule saadetud keelumärke seadmise avalduse „sõnastus on pisut halb“. See ei saa olla aluseks kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamisel. G. Dxxxxx taotleb kohtult kohtutäituri ametist tagandamise algatamist Tartu Maakohtu esimehe poolt ja moraalse kahju hüvitamist. Kohus on 18.04.2006.a. tehtud puuduste kõrvaldamise määruses (tl.1) G.Dxxxxxxile selgitanud, et kohtutäituri ametist tagandamise otsustamine ei kuulu maakohtu kohtuniku pädevusse. Kohtutäituri seaduse § 35 lg.1 järgi algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maa- või linnakohtu esimees. Sellest seadusesättest tulenevalt ei ole võimalik
Käesoleva kaebuse menetlemise tulemusena ei ole tuvastatud distsiplinaarsüütegusid, mis võiksid Kohtutäituri seaduse § 32 järgi olla kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks.
Nõue tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks kuulub lahendamisele halduskohtumenetluses Riigivastutuse seaduse alusel. Kohus leiab, et kohtutäituri tegevus täiteasja menetlemisel on olnud kooskõlas Kohtutäituri seaduse ja
sätetega. Gxxxx Dxxxxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindus otsuse tegemisel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§-st 478 lg 1;
§§-st 17 lg 1, 50, 172 lg 5, 217 lg 1, 218 lg 2; Kohtutäituri seaduse §§-st 32, 34, 35, 39. Kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulu (tasutud riigilõiv) tuleb seadustiku § 172 lg 5 alusel jätta tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.