järgi, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele; § 61 lg.2 järgi elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, § 61 lg.4 järgi igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või hageja taotlusel vastavate põhjenduste olemasolul kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.. Kostja on nõus elatise maksmisega, kuid ta ei nõustu elatist maksma rahas, kuna hageja kulutab raha ebaotstarbekalt. Kohtu seisukoht elatise osas: hageja taotletud miinimum s.o. 1500 krooni kuus ühele lapsele on kooskõlas
lg.4 määraga- pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis käesoleval ajal on 3000 krooni, pool sellest siis 1500 krooni. Kuna tegemist on miinimumnõudega, siis ei vaja see ka eraldi põhjendamist. Seega tuleks maksta elatist nelja lapse peale kokku 6000 krooni kuus. Kostja väide, et ta ei ole nõus elatist andma rahas, ei ole piisav ega seaduslik tema vabastamiseks laste ülalpidamise kohustuse täitmisest.
Seega on mõlemal vanemal õigus osaleda otsuste tegemises, mida laste tarbeks osta, kuidas kasutada lastele ettenähtud vahendeid. Axxx ja Oxxxxx Rxxxxxxxxxx on võimalus koos arutada, milliseid riietusesemeid, koduse sisutuse esemeid, mänguasju vms. on vaja laste kasvamiseks ja arenguks osta. See on võimalik üles kirjutada ja kokku leppida, kes ostab millise raha eest. Pooltel on võimalik koos arutada ka, millised vajadused on lastele ravimite ostmiseks ja toiduks. Kui kostja viibib nädalate kaupa eemal, on loomulik, et igapäevased otsustused tuleb teha laste juures oleval hagejal. Arvestades, et vastutus laste kasvatamise eest lasub hagejal, kelle kasvatada lapsed jäävad, ei saa luua olukorda, et eemalviibiv kostja on otsustaja, millisel kujul elatis lastele antakse. Elatis tuleb maksta rahas. Kostja on kõigekülgsete oskustega tööline, kellel on – eriti arvestades selleliigilise tööjõu vajadust ja hinda Eestisvõimalus saada sissetulek, mis on piisav lastele elatise maksmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras ja enda elatamiseks. Kui kostja on vabatahtlikult loobunud endale sissetuleku nõudmisest (ja nõustub alkoholi näol makstava tasuga), siis ei saa ta sellega õigustada elatise mittemaksmist. Kuna pooled kinnitavad ühetaoliselt, et kostja on läinud kuudel teinud lastele kulutusi umbes 3000 krooni ulatuses kuus, loeb kohus, et kahe kuu jooksul on tehtud kulutusi umbes 6000 krooni ulatuses, s.o. määras, mis vastab neljale lapsele väljamõistetavale elatisesummale ühe kuu eest. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista ühe kuu võrra hiljem kui elatisehagi esitati, s.o. alates 11.maist 2006. TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja menetluskuluks on riigilõiv, mist tal tuli maksta abielulahutuse hagi esitamisel. Mittevaralise hagi puhul on on hagihind 15000 krooni (TsMS § 132 lg.1), millelt riigilõiv on 1000 krooni. See tuleb hagejalt välja mõista, kuna on seni tasumata. Riigilõiv TsMS § 129 lg.2 järgi on käesolevalt elatisehagilt 3000 krooni. See tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise tunnistamine elatisenõude osas tuleneb TsMS § 468 lg.3. Kohtunik Ü.Raag /allkiri / Kopia õige . Kohtunik :
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.