kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostja Vxxxxxx Kxxxxxxxxxx krediiti 54828,38 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes osamaksed tasumata.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist;
lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
lg 1 kohaselt ka viivist.
lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.
Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 1 ja 2 kohaselt kohustub Mxxxx Kxxxxx tasuma hagejale põhivõlgniku poolt hagejale tasumata summad, millises tulenevad tarbijakrediidilepingu rikkumisest.
lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb hageja nõue kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue tuleb rahuldada koguulatuses. Tulenevalt TsMS §-de 162 lg 1 ja 165 lg 3 kohaselt tuleb hagi rahuldamise korral jätta kohtukulud kostjate kanda solidaarselt. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.