2-01-239/11

(2)Jxxx Kxxx avaldab, et on terve oma elu teadnud, et tema isa on Axxxxxxxxx Bxxx( isikukood xxxxxxxxxxx), kes suri xxxxxxxxxxa ja kelle viimane elukoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja ema- Lxxxx Kxxx ja Axxxxxxxxr Bxxxxhakkasid seal koos elama 1960.a. ning elasid koos ühise perena Jxxx Kxxxx eostamise ja sünnihetkel (xxxxxxxxxxx) kuni surmani. Antud asjaolu tõendab Palamuse küla RSN TK poolt välja antud majaraamatu kanne ( lisa 4, tl 7-8). Peale Jxxx Kxxxx on avaldaja sõnul tema ema ja Axxxxxxxxx Bxxxxx kooselust sündinud veel kaks tütart RxxxxxTxxxx ja Mxx Mxxxxx, kes on märgitud avalduses huvitatud isikutena. Avaldaja ema- Lxxxx Kxxx suri xxxxxxxxxxa( lisa 3, tl 5). Axxxxxxxxx Bxxx suri xxxxxxxxxxa.( lisa 2, tl 6). xxxx Kxxxx põlvnemine Axxxxxxxxx Bxxxxxx on oluline seetõttu, et pärast Axxxxxxxxx Bxxxx surma jäi temast järele pärandvara, milleks on EVP-d Eesti Ühispangas ja avaldaja soovib neid pärida. 06.02.2001a esitas avaldaja Jõgeva notar Kaja Tenissonile avalduse( lisa 5 tl 9) oma isa Axxxxxxxxx Bxxxx pärandvara vastuvõtmiseks, kuid notar pööras tähelepanu sellele, et pärandvara vastuvõtmiseks tuleb avaldajal tuvastada kohtu kaudu põlvnemine Axxxxxxxxx Bxxxxxx. Võttes arvesse eeltoodut palub Jxxx Kxxx kohtul tuvastada Jxxx Kxxx põlvnemine Axxxxxxxxx Bxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, surn.xxxxxxxxxxa.). Puudutatud isik Mxxx Mxxxxx( endine Bxxxx) on vastanud kohtule 04.12.2006a, et peab Jxxx Kxxxx avaldust põhjendamatuks ja esitab järgmised vastuväited (tl.19-21). Mxxx Mxxxxxxxx teadaolevalt ei tunnistanud Axxxxxxxxx Bxxx kunagi Jxxx Kxxxx oma seaduslikuks pojaks ning keeldus sellest kategooriliselt. Jxxx Kxxxxxsünnitunnistuse koopia lahtris isa kohta kanne puudub, selle asemel on kriips. Isa nimi kantakse sünnitunnistusele ema ütluste alusel ja seega ei kinnita nimetatud dokument, et avaldaja isa oli Axxxxxxxxx Bxxx. Jxxx Kxxxx avaldusele on lisatud koopia Palamuse küla RSN TK raamatust, mille esilehel on selle alustamise kuupäevaks märgitud 18.09.1985a. Seega jääb Mxxx Mxxxxxxx arusaamatuks seos selle dokumendi ja antud asjaga. Kuigi majaraamatu järgmistelt lehekülgedelt nähtub, et Lxxxx Kxxx on xxxxxxxxx külla sisse kirjutatud 23.01.1938a ja Axxxxxxxxx Bxxx 28.09.1960a, ei tõenda eeltoodu, et L.Kxxx ja A.Bxxx elasid koos ühise perena. Majaraamatu sissekannete põhjal saab teha vaid järelduse, et mõlemad elasid samas asulas- xxxxxxxxx külas. A.Bxxx saabus Tartu rajoonist xxxxxxxxxxxx tööle 28.09.1960a, talle anti kolhoosi poolt 1- toaline korter. Mxxx Mxxxxx teatab, et ei ole sündinud Lxxxx Kxxxxxja Axxxxxxxxx Bxxxx väidetavast vabaabielust, vaid oma isa Axxxxxxxxx Bxxxxxxx tema seadusliku abikaasa Ixxx Bxxxx( endine Jxxxxx seaduslikust abielust, mis registreeriti 22.11.1950a ja lahutati 26.10.1965a. MxxxxMxxxxx avaldab veel, et elas oma ema- IxxxxBxxxxxx, mitte Axxxxxxxxx Bxxxx ema juures, nagu avalduses märgitud. Puudutatud isik xxxx Txxxx (tl.27-28) on 04.12.2006a kohtule vastanud, et on üllatunud Mxxx Mxxxxxxxväitest, et Axxxxxxxxx Bxxx ei olegi Jxxx Kxxxx isa, mil põhjusel on Jõgeva Maakohtu otsus 13.augustist 2001a Riigikohtu poolt tühistatud ja uueks läbivaatamiseks Jõgeva kohtumajale tagasi saadetud. Nimetatud kohtuotsusega tuvastati, et Jxxx Kxxx põlvneb Axxxx Bxxxxxx, kes suri xxxxxxxxxxa. Rxxxx Kxxx oli nimetatud asjas 31.07.2001a toimunud kohtuistungil oma venna- Jxxx Kxxxxesindajaks. Rxxxx Txxxx avaldab, et andis tollasel istungil põhjaliku ülevaate. Rxxxx Txxxx sündis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, siis elasid seal tema ema xxxxx xxxxxja isa Axxxxxxxxx Bxxx. Peres oli veel tema vanem vend Jxxx( sünd.xxxxxxxxxxa) ja poolvend xxxx( sünd.xxxxxxxxxxx). 1968a koliti xxxxxxxxx külas asuvasse kahepere elamusse. Elati ühise perena ja tehti majapidamistöid. Jxxx Kxxx on seal elanud kogu aega ja elab ka praegu. Seda, et tema ja Jxxx Kxxx ei olnud registreeritud Axxxxxxxxx Bxxxx lastena, sai RxxxxxTxxxx teada kooli ajal. Sellest probleemi ei olnud, sest Axxxxxxxxx Bxxx kohtles neid nagu isa ikka. Isal oli ka tütar Mxxx esimesest abielust, kes Rxxxx Txxxxx teada elas oma ema juures ja kes praegu vaidlustab seda, et Axxxxxxxxx Bxxx ei ole Jxxx Kxxxx 2

(2)isa. Rxxxx Txxxx on asjast nii aru saanud, et Mxxx Mxxxxx vaidlustab JxxxxKxxxxxisaduse, kuna ei soovi näha, et Jxxx Kxxxxoma isa kaudu päranduse saab. Rxxxx Txxxx avaldab, et temal ei ole mingeid omapoolseid taotlusi ja soovib, et Jxxx Kxxxx avaldus isaduse tuvastamiseks tuleb rahuldada. Kohus menetles asja hagita menetluses TsMS § 579-583, § 477 sätete kohaselt ja pidades silmas ka esmase avalduse esitamise ajal aastal 2001 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 278- 280 nõudeid. Perekonnaseaduse § 42 reguleerib põlvnemise tuvastamist isast, kes ei ole lapse emaga abielus. § 42 lg.1 järgi kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. § 42 lg.2 sätestab: põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus kuulas ära avaldaja Jxxx Kxxxx (tl.44-46), puudutatud isiku, Jxxx Kxxxx õe Rxxxx Txxxxx (tl.41-43), puudutatud isiku Mxxx Mxxxxxx (tl.51-53), puudutatud isiku Axxxxxxxxx Bxxxx õe Rxxxxxxxx Bxxxx (tl.71-76) ja tunnistajana Axxx Kxxxx (tl.74-75). Jxxx Kxxx oma avalduses (tl.2-3) ja kohtuistungil (tl.44-46) esitab need asjaolud, mille alusel võib Axxxxxxxxx Bxxxx tema isaks pidada. Need asjaolud kokkuvõtlikult on: ta on terve oma elu teadnud, et tema isa on Axxxxxxxxx Bxxx ja see teadmine tuleneb kooselamisest oma ema ja isakspeetava Axxxxxxxxx Bxxxxxx. Nii õde Rxxxx Txxxx kui õde Mxxx Mxxxxx on sellest teadlikud, MxxxxMxxxxx on saatnud avaldajale kaardi kui vennale (tl.38). Avaldaja sündimise ajal elati xxxxxxxxxx korteris, praegusesse majja koliti 1968 või 69. Selles korteris elasid siis avaldaja, tema ema, isa, vend Axxx Kxxx ja vanaema Jxxxx Kxxx. Axxxxxxxxx Bxxx oli haridusel agronoom ja suunati Kuremaale kooli õppejõuks, siis oli ta agronoom, siis töötas maaparanduses. Avaldajale on teada, et nimi Jxxx on talle pandud AxxxxxxxxxxBxxxx isa järgi, kelle nimi oli ka Jxxx. Avaldaja on suhelnud väiksest peale oma isa õdede Axxxxxxxja Rxxxxxxxxxx, nad on Vxxxxxxxxs külas käinud ja Rxxxxxxxx tõi külla ka isa tütre Mxxx, avaldaja oli siis vast 6-aastane, siis elas avaldaja koos vanematega veel esimese korteris. Avaldaja teab, et isa maksis Mxxxxx alimente aga muul viisil ta Mxxxxx küll ei suhelnud ja kasvatamisest osa ei võtnud, Mxxx ei suhelnud isaga ka. Avaldaja mäletab, et kui isal oli lahutusprotsess Ixxx Bxxxxxx, siis ema ja isa omavahel arutasid seda. Avaldaja sõnul peab ta oma vanemaid ikka emotsionaalselt vanemateks, näidaku paberid mistahes. Avaldaja korraldas isa matmise Torma kalmistule ema kõrvale. Avaldaja esitab tõendeid- koopia majaraamatust kooselamise tõendamiseks (tl.8, võrreldud kohtu poolt originaaliga), väljavõtted majapidamisraamatust (tl.40), taotleb tunnistajana Axxx Kxxxx küsitlemist ja Rxxxxxxxx Bxxxx kaasamist huvitatud isikuna (t.33-37). RxxxxxTxxxxxx ja Jxxx Kxxxxx on ühine ema Lxxxx Kxxxxja Rxxxx Txxxxx sõnul ka ühine isa (tl.41-43). Rxxxx Txxxxx sõnul elasid nad kogu aeg ühise perena- ema xxxx Kxxx, isa Axxxxxxxxx Bxxx, vanaema Jxxxx Kxxx, vend Jxxx Kxxxxja vanem vend Axxx Kxxx. Kui Rxxxx oli 3-aastane, koliti teise majja. Kõik nad kodus teadsid, et isal on ka tütar Mxxx, sellest oli kodus juttu ja ei varjatud. Isa maksis alimente. Rxxxx Txxxxxxx on teada, et Mxxx olevat olnud oma isa uue naise vastu ja sellepärast ta seal ei käinud. Isa teiste sugulastega suheldi. Rxxxx Txxxx on kogu elu teadnud, et tal on kaks tädi- isa õde ja isapoolsed vanaema ja vanaisa Tartus. Koduste asjadega ja lastekasvatamisega tegelesid nii ema kui isa. Koolis laste pärast käis rohkem ema. Vend Axxx on elanud kogu aeg ema ja vanaema Jxxxxxx koos, ka siis kui Axxxxxxxxx Bxxx majja tuli. Axxxxxxxxr Bxxx suhtus kõigisse lastesse peres ühtmoodi ja pidas ka Jxxxx oma pojaks, ta muretses väga Jxxx pärast. Mxxx Mxxxxx esitab seisukoha, et esitatud dokumendid ei ole korrektsed. Näiteks on majaraamat alustatud aastal 1985, kuid on sissekanne, et Axxxxxxxxx Bxxx on sisse kirjutatud 1960.aastal. See on kokku miksitud paber. Kui Axxxxxxxxr Bxxx saabus Tartu 3

(2)rajoonist alles 1960, siis kuidas sai ta olla Jxxx isa kui Jxxx Kxxx sündis 19.veebruar

1. Jxxx on eostatud enne Axxxxxxxxx Kxxxx sisse kirjutamist ja sellepärast ta ei kirjutanudki ennast Jxxx isaks. Ka väljavõtted majapidamisraamatus 1960.-61 aasta kohta on märgitud kellegi ütluste järgi. On kirjas, et 1960-61 oli Axxxxxxxxx Lxxxx abikaasa, kuid alles 1965 toimus lahutus Ixxx Bxxxxxt. Majaraamatu sissekanded on tehtud kellegi ütluste järgi ja need ei tõenda sugulussidemeid. Mxxx Mxxxxxxei mäleta kooselu oma isaga, ei tea, millal see lõppes. Elati Kuremaal. Mxxx Mxxxxx kohtus oma isaga aastal 1963 ja ka hiljem, ta maksis alimente. Ei saa väita, et Axxxxxxxxx ja Lxxxx kooselust on nende poeg Jxxx. Mxxx Mxxxxxx ema ja isa lahutus oli aastal 1965, kuni lahutuseni nad koos ei elanud, lahutus oli hiljem. Isal- emal läksid elud lahku, ema sõitis elama ja oma ema aitama Avinurme. Mxxx Mxxxxx annab seletuse, et veel aastal 1963 oli tema ema ja isa vahel jutuajamine sellest, et Axxxxxxxxx tuleb Avinurme agronoomiks. Lxxxx ei olnud Axxxxxxxxxxx ainus naine abielu kõrvalt, Tartu kandis oli tal veel üks laps. Mxxx Mxxxxxxxx teadaolevalt tema ema teadis isa ja Lxxxx ühisest elamisest, teadis ka Lxxxx Kxxxx. Mxxx Mxxxxx mäletab Varbeveres käimisest Axxx. Mxxx Mxxxxx ei tea, kes on Jxxx tegelik isa. Ta on tädi Rxxxxx kuulnud, et isa ei võtnud Jxxxx kunagi oma nimele. Rxxxx Txxxxx isaduse teemal ei soovi MxxxxMxxxx midagi öelda. Mxxx Mxxxxx on esitanud tõendid Axxxxxxxxx Bxxxx surma kohta (tl.22), abielu kohta (tl.23), tema enda sünni kohta (tl.24), abiellumise kohta (tl.25), järelepärimine perekonnaseisuasutusele (tl.49). Puudutatud isik Rxxxxxxxx Bxxx (tl.71-76) on Axxxxxxxxx Bxxxx õde, 17 aastat noorem. Talle on teada, kuidas tema vend ja ta naine Ixxx asusid elama Vxxxxxxxxxxx. Neil läksid elud nii, et asjad kuidagi ei klappinud. Mõni aasta läks mööda ja vennal tekkis suhe Lxxxx Kxxxxxx. Rxxxxxxxx Bxxxx vanematekodus korraldas oma laste elusid isa. Isa poolt ja Ixxxxema poolt oli surve, et Axxxxxxxxx läheks Avinurmele agronoomiks, see oli vist
2. Tartus elajad ei teadnud Vxxxxxxxx elust midagi. Vend jäi ikka Vxxxxxxxxxxx, Avinurme ei läinud. Aastaid hiljem tuli vend ja rääkis vanematele, isa-ema olid vihased, et Mxxx jääb ilma isata. Tuli kõne alla, et siin xxxxxxxxxx on ka üks laps tekkinud. Isa küsis Axxxxxxxxxxxt, kas see on sinu poeg ja Axxxxxxxxx vastas: räägitakse, et on. Rxxxxxxxx Bxxx annab seletuse isa suhtumisest Axxxxxxxxx elusse ja tema naisesse-lastesse. Axxxxxxxxxl oli 39 aastat aega võtta Jxxx oma nimele, ta ei võtnud. Ei ole õige, et Jxxx üksi Axxxxxxxxx Bxxxx mattis. Ka majaraamatu kanne, et Axxxxxxxxx Bxxx asus xxxxxxxxxxxx elama 1960, ei ole argument selle kohta, et ta on Jxxx isa. Jxxx sündis 1961 ja eostamise aeg ei klapi. Kooselu ei ole ka sugulussuhe. Rxxxxxxxx Bxxx ei tea, millal Axxxxxxxxx Bxxxxhakkas LxxxxxKxxxxxx suhet looma. Ixxx- Axxxxxxxxi xxxxxxxxx elu alguses, kui oli aasta või pool koos elatud, tuli Ixxxxrääkima, et Axxxxxxxxx on käinud Lxxxx Kxxxx juures. Kohus kuulas tunnistajana üle AxxxxKxxxx. Tunnistaja sünniaasta on
3. Elas koos oma ema Lxxxx Kxxxxxx. Võis olla aasta 1959, kui Axxxxxxxxr Bxxxxtuli kolhoosi agronoomiks ja elas lähedal. Tunnistaja oli siis 14-aastane ja mäletab, et Axxxxxxxxx aitas tal talle jänesepuuri teha ja siis vanaema teadustas, et see mees hakkab siin elama. Axxxxxxxxx oli rääkinud, et Kuremaa õpilastega majandisse tööle käimise ajal oli ta Lxxxxxx tutvunud. Sellest jänesepuuride tegemise ajast jäigi Axxxxxxxxx sinna elama. Kohver riietega oli tal kaasas, mööbliasju ei olnud. Tunnistaja elas vanaemaga ühes toas ja ema elas Axxxxxxxxxxx teises toas. Tunnistaja käis sel ajal xxxxxxxxx algkoolis ja Axxxxxxxxx oli agronoom. Perena olime koos ikka enne Jxxx sündi. Varsti sündis Jxxx. Tunnistaja oli kodus kui ema haiglasse läks sünnitama. Axxxxxxxxx tõi lapsele voodi. Axxxxxxxxx Bxxxxvõttis ka kõigist majapidamistöödest osa, tegeles loomadega, sai palka. Axxxxxxxxxx oli tütar ka, tädi Rxxx käis külas siis kui Jxxx juba suurem oli. Isa ise oma tütrest ei rääkinud ja ema ikka tuletas meelde, et sul on ju tütar ka. Axxxxxxxxx äraminemisest mujale elama juttu ei olnud, tema kodu oli seal ja üks pere. Tunnistaja esitab originaalfotod, millele on tunnistaja sõnul Axxxxxxxxx Bxxxx enda käega taha kirjutatud- 4

(2)jaaniööl 1960, kus on peal tunnistaja ema Lxxxx Kxxx ja Axxxxxxxxx Bxxx. Tunnistaja ei tea, mis aastal Axxxxxxxxx LxxxxxKxxxxxx tutvus, see pidi sügisene aeg olema. Tunnistaja teab seda vanaema jutu järgi. Rxxxxxxxx Bxxx tunnistab, et näidatud pildil on tõesti tema vend Axxxxxxxxx. Aga taha kirjutus võib olla ka võltsing, kõike juhtub. JxxxxKxxx taotleb asjas DNA ekspertiisi läbiviimist põlvnemise tuvastamiseks (tl.57-60). Kohus kontrollis võimaliku võrdlusmaterjali olemasolu ekspertiisiks, konsulteeris eksperdiga (tl.61-69). Tulemus : Ekspertiisiks vajalikku võrdlusmaterjali Axxxxxxxxx Bxxxxi DNA-ga ei ole võimalik koguda. Olemasolevate elavisikute materjali põhjal tehtav ekspertiis ei pruugi anda arvesse minevat tulemust. TsMS § 581 sätestab, et kohus määrab põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Kohus hindas asjas esitatud kirjalikke tõendeid: 1)koopia majaraamatust xxxxxxxxe(tl

1. võrreldud kohtu poolt originaaliga tl.55). Majaraamat alustatud septembris 1985, sellesse on tehtud kanne, et 28.septembril 1960 saabus Axxxxxxxxx Bxxx Tartu rajoonist elama , Lxxxx Kxxxx elamaasumise kohta on märge, et saabus Jõgeva rajoonist Voorelt 23.jaanuar
2. Kohtu hinnang: see tõend kinnitab, et Axxxxxxxxx Bxxx ja Lxxxx Kxxx on kantud ühe maja elanikena majaraamatusse. 2)koopiad majapidamisraamatutest aastatel 1960-1970 (tl.39,40). Neist nähtub, et aasta 1960, 1961 ja 1962 kohta on tehtud sissekanne Kxxx, Lxxxx majapidamise kohta Kingissepa kolhoosis xxxxxxxxx külas. Pereliikmetena on kirjas Kxxx, Lxxxx, Kxxx, Jxxxx, Kxxx, Axxx, Bxxx, Axxxxxxxxx, Kxxxx Jxxx Axxxxxxxxxx poeg. Kxxx Jxxx sünniajana märgitud xxxxxxxxxxxxxxxx.a. Axxxxxxxxr Bxxx on agronoom V.Kingissepa nim. kolhoosis, suhe perekonnapeaga - abikaasa. Täiendava teatena on märgitud: BxxxxAxxxxxxxxx ei ole kolhoosi liige. Kannete tegemise ajana märgitud 01.01.1961 ja 01.01.1962; 01.01.1964 ja 01.01.1965 on tehtud kanded aastate 1963, 1964 ja 1965 kohta. Kxxx Lxxxx majapidamises on Axxxxxxxxx Bxxx suhe perekonnapeaga – abikaasa, töötab alates 01.06.1960 V.Kingissepa kolhoosis agronoomina, alates 01.05.1963 põllubrigadir. On märge Kxxxx Rxxxx Axxxxxxxxxx tütar kohta, sünniaeg xxxxxxxxxx.a. Aastate 1966, 1967 ja 1968 kohta majapidamisraamatus on täiendavate teadetena kirjutatud: Kxxx Lxxxx elab vabaabielus Bxxx, Axxxxxxxxxxx, elab kolhoosi majas. Sama aastate 1969, 1970, 1971 kohta. 3)Kxxx, Jxxx sünniakt, esmases toimikus tl.
3. Sellesse on märgitud Kxxx, Jxxx, isanimi Axxxxxxxxx, andmetes vanemate kohta puuduvad andmed isa kohta. Sünni kohta on andmed avaldanud Kxxx, Lxxxx. Pärast huvitatud isikute ja tunnistaja ärakuulamist küsis kohus täiendavad seisukohad avaldajalt ja MxxxxMxxxxxxxt. Avaldaja ei soovi sellise tõenäosuse juures ekspertiisi tegemist. Mxxx Mxxxxx ei soovi mitteusaldusväärsete tulemustega ekspertiisi. Kõigi uuritud tõendite alusel on kohtu seisukoht, et kohtule on esitatud küllaldaselt tõendeid, mis võimaldavad Axxxxxxxxr Bxxxx Jxxx Kxxxxxisaks pidada. Sellisteks tõenditeks on kõigepealt tunnistaja AxxxxKxxxx ütlused, kes juba 14-aastasena teadis Axxxxxxxxx Bxxxx, Axxxxxxxxr tuli neile elama enne Jxxx sündi, elas koos emaga kõrvaltoas. Oli teada, et Axxxxxxxxx ja ema tutvusid juba varem. Need ütlused on olulised eriti seetõttu, et Axxx Kxxx sai oma ema ja Axxxxxxxxx Bxxxx varasemast tutvusest teada juba tol ajal, ajal mil suhted olid loodud, tunnistaja ise lapseealine ja mil ei olnud käsil käesolevat vaidlust. 5

(2)Puudutatud isiku Rxxxxxxxx Bxxxx ütlused tõendavad Axxxxxxxxx Bxxxx abieluvälist suhet Lxxxx Kxxxxxx ja koduste reaktsiooni sellele. Selline reaktsioon seletab ka, miks dokumendid on varasematel aastatel vormistamata. Koopiad majapidamisraamatutest kinnitavad tunnistaja, Roxxxxxxa Bxxxx, Rxxxx Txxxxx ja avaldaja ütlusi selle kohta, et Axxxxxxxxx Bxxxxja Lxxxx Kxxx elasid ühise perena ja neil oli poeg Jxxx. Majapidamisraamatutesse on kanded tehtud tol ajahetkel ja kohalikku eluolu tundva külanõukogutöötaja poolt, need kajastavad aastatel 1960 ja järgnevatel olukorda majapidamises. Kohtul puudub alus kahelda nende sissekannete tõepärasuses. On teada, et Jxxx Kxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus on seisukohal, et ehkki kohtule ei ole teatatud konkreetset kuupäeva, sündmust ega muud märki, mille alusel saaks määrata Lxxxx Kxxxx ja Axxxxxxxxx xxxxi tutvumise aja või intiimsuhete tekkimise aja, ei ole see takistuseks lugeda, et JxxxxKxxx põlvneb Axxxxxxxxx Bxxxxxt. Põlvnemise tuvastamine pärast isiku surma toimub seadusekohaselt „asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada“ (Perekonnaseaduse § 42 lg.2). Tulenevalt selle perekonnaõigusliku instituudi olemusest- põlvnemise tuvastamine pärast isiku surma- saabki olla tegemist tagantjärgi hinnatavate asjaoludega, mille kohta asjaosaline ise ei saa ütlusi anda. Seetõttu tuleb kohtul hinnata minevikus asetleidnud asjaolusid ja nende tõepärasust, s.t. kas neil asjaoludel, mis kohtule esitatakse, on sellest isikust põlvnemine võimalik. PkS § 38 lg.3 järgi laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Kõik kohtule esitatud asjaolud annavad aluse arvata, et on võimalik ja tõenäoline, et Axxxxxxxxx Bxxx on eostanud lapse, kes sündis xxxxxxxxxx ja sai nimeks Jxxx. Olustik, kus Axxxxxxxxx Bxxx juba enne Jxxx sündi elas koos Jxxx emaga ja neil olid omavahelised suhted, mille raames võib eeldada ka intiimsuhteid, on põhjust lugeda, et sündinud ja oma lapsena kasvatatud Jxxx oligi eostatud Axxxxxxxxx Bxxxx poolt. Kohtule ei ole esitatud ühtki muud asjaolu ega tõendit, mis sellise asjaolu võimalikkuse välistaks. Seetõttu tuleb põlvnemine tuvastada. Avaldaja isikuomadused või käitumine ei muuda tuvastamisasjaolude tähendust. Kuna JxxxxKxxxx sünniaktis ei ole kannet isa kohta, ei ole taotletud ja põhjust teha määrust sünniakti kande muutmise kohta. Määrus saadetakse perekonnaseisuasutusele, kes saab teha kande. Määrusele võib määruskaebuse esitada avaldaja ja surnu täisealised lapsed (TsMS § 583). Kohtunik: 6