lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud kohtule 24.07.2006 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 290,51 krooni (s.o. 17% hagi rahuldatud osast). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 23.11.2011( tl.74). Vastuväiteid või vastust teadaandes avaldatud tähtaja jooksul kohtule esitatud ei ole. Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
Hageja poolt on hagi esitamisel 24.03.2006 tasutud riigilõivu 250 krooni (ehk 15,98 eurot, maksekorraldus tl.49) ja teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud 10.11.2011 riigilõivu 6,39 eurot (tl.69). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 290,51 krooni tulenevalt AS EMT kinnituskirjast (tl.50), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - L. E. A. S. -ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja L. E. A. S. töötaja kaudu.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et 2
§-st 133 lg 1 tulenevalt 854,45 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 290,51 krooni, s.o 18,57 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 40,94 15,98+6,39+18,57) eurot.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 200 euro, ei ole määrus vaidlustatav. Arvestades asjaolu, et kostja elukoht on rahvastikuregistri järgi xxxxx xxxxxxxxxx, kus ei ole eeldatavasti võimalik temale menetlusdokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada –Tema tegelikku elukoha aadressi ei ole registrisse kantud. Kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Seetõttu on käesolevas menetluses esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus ka käesoleva kohtumääruse kostjale kätte avalikult. Vastavalt
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tulenevalt
§-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.