← Eesti

2-06-7434/8

Tsiviilasi nr 2-06-10758 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juulil
  2. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Tsiviilasja number 2-06-7434 Tsiviilasi OÜ MAJANDUSKAITSE VEIKO OTTSON vastu BÜROO pankrotiavaldus Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja: esindajad OÜ MAJANDUSKAITSE BÜROO (reg.kood xxxxxxxx asukoht Tihase 27 Tallinn 10615) Võlgnik: Vxxxx Oxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
  3. juuni 2006.a. RESOLUTSIOON Jätta OÜ MAJANDUSKAITSE BÜROO pankrotiavaldus VxxxxxOxxxxx vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud OÜ MAJANDUSKAITSE BÜROO kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Kohtule 31.03.06 esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmiti Jxxx Oxx ja Vxxxx Oxxxxxx vahel suuline laenuleping, millega Vxxxx Oxxxxx sai laenu 180 000 krooni ning pidi selle summa tagastama 01.11.
  4. Võlgnik andis välja võlakirja. Jxxx Oxx loovutas 06.06.
  5. nõude Vxxxx Oxxxxxx vastu OÜ-le Majanduskaitse Büroo. Sellest teavitati ka võlgnikku. Võlgnik ei ole võlga seni tasunud. Võlausaldaja esitas võlgnikule 04.02.
  6. pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole sellele sisuliselt reageerinud. Eelistungil 05.04.
  7. võlgnik tunnistas võlga ning selgitas, et on pakkunud võlausaldajale maksegraafikut, kuid sellega ei ole nõustutud. Võlgnik pakkus ka istungil kompromissi kuumaksega 3500 krooni, kuid võlausaldaja soovis pankrotimenetluse algatamist. Menetlusosalised olid nõus ajutise pankrotihalduri määramisega ning võlausaldaja oli nõus tasuma deposiiti menetluskulude katteks 5000 krooni. Kohus määrusega 11.04.
  8. algatas Vxxxx Oxxxxxx pankrotimenetluse (tl 27). Kohtuistungil 17.05.
  9. jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik tunnistas nõuet. Ajutise pankrotihalduri seletuse kohaselt oli võlgnik maksejõuetu, tema varade väärtus võib olla 3000 krooni ning lisaks igakuine sissetulek ca 7000 krooni. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat ning elatiseks kulub 4000 krooni kuus. Järelejääva summaga peab võlgnik ennast ülal pidama ning sellest ei piisa võlgade tasumiseks. Kohustusi on võlgnikul umbes 300 000 ulatuses. Võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku enda seletuse kohaselt on temal kavas minna tööle Venemaale ning kuusissetulek oluliselt kasvab. Siis on ta võimeline oma kohustusi tasuma. Pankroti väljakuulutamist võlgnik ei soovinud. Võlgnikul on ainult kolm võlausaldajat – Jxxx Oxx, eksabikaasa Hxxx Oxxxxx ja BIG. Viimasega on jooksev leping ning sinna tasub võlgnik igakuiselt 3000 krooni. Ajutine haldur esitas taotluse menetluskulude saamiseks summas 15 404, 72 krooni. Võlausaldaja ja võlgnik summat ei vaidlustanud. Menetlusosaliste nõusolekul kohus lükkas asja arutamise edasi, kuna võlgnik lubas asuda võla tasumisele. Kohtuistungil 20.06.
  10. taotles võlausaldaja esindaja menetluse peatamiseks kuna pooled saavutasid kokkuleppe võla tasumise osas. Kokkuleppe kohaselt peab võlgnik tasuma 30.09.
  11. 100 000 krooni ning alates oktoober 2006.a igakuiselt 6000 krooni kuni võla tasumiseni. Võlgnik kinnitas kokkuleppe olemasolu ja sisu. Kohtule esitati kokkuleppe tekst. Kuna kohus ei kinnitanud poolte kokkulepet, taotles võlausaldaja esindaja võlgniku pankroti väljakuulutamist. Ajutine pankrotihaldur leidis, et Vxxxx Oxxxxxx pankrotimenetluse jätkamine on võimalik kui tasutakse deposiitarvele piisav rahasumma menetluskulude katteks. Võlgniku vara alusel ei ole võimalik menetlust jätkata. Kohus leiab asja arutamise põhjal, et pankrotiavaldus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel on võimalik võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutada nõuete alusel, mis on sissenõutavad. TsÜS § 5 alusel tekivad kohustused muuhulgas tehingutest. Antud juhul on võlausaldaja ja võlgnik menetluse kestel sõlminud kokkuleppe (tl 35), mille kohaselt on pankrotiavalduse aluseks olev võlg ajatatud ning esimene maksekohus on võlgnikul alles 30.09.
  12. Seega ei ole võlg sissenõutav Pankrotiseaduse tähenduses. Kuna teised võlausaldajad ei ole menetlusega ühinenud ning võlgnik suudab teisi jooksvaid kohustusi täita, puudub kohtul alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude suuruse osas. PankrS § 11, 23 ja 150 lg 1 ja lg 3 kohaselt jäävad kulud võlausaldaja kanda. Kulude täpse jaotuse osas teeb kohus eraldi määruse peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.