← Eesti

2-06-30243/3

Obsah (11)§ 317§ 415§ 416§ 410§ 444§ 413§ 173§ 162§ 174§ 176§ 175

Tsiviilasi nr 2-06-30243 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (TAGASELJAOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2007. a Jõgeva kohtumaj

§ 317kohaselt.

Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Mxxx Pxxxxxxxx kanda. Välja mõista Mxxx Pxxxxxxxxxx AS EMT kasuks: • 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks; • 250 (kakssada viiskümmend) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. 1

(3)Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid rahvastikuregistrijärgsel aadressil ja hageja poolt avaldatud elukoha aadressidel. Menetlusdokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“ või „ei ole kodus“. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb

§ 317lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks.

Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 413

lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 18 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg.1. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt

§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 1762

(3)lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv kokku 450 krooni (hagi esitamisel 250 krooni ja Ametlikes Teadannetes avaldamise eest 200 krooni) ning hageja poolt kantud õigusabikulud 900 krooni. Hagejale Ametlikes Teadannetes avaldamise eest enamtasutud 100 krooni tagastatud 06.02.2007.a. kohtumäärusega, seega ei kuulu see summa täiendavalt hüvitamisele. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavaldusele lisatud kohtukulude nimekirjas ja lisanud tõendid menetluskulude kohta. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist

§ 176lg.2 alusel.

Seetõttu ja

§ 176

lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist

§ 176lg.2 alusel või jätta menetluskulude otsustust hilisemaks.

Seetõttu ja

§ 176

lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Hageja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 900 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud, arvestades Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“. Kohtuasjade tinglikul liigitamisel keerukusastme järgi asetuks käesoleva kohtuasi minimaalse keerukuse tasemele. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et tegemist on nn. massnõuetega, s.t. ühetaoliste nõuetega paljude kostjate vastu. Asja materjalidest ei nähtu ka muid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse nii suurteks õigusabikuludeks. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses, s.o. 85% ulatuses põhinõudest. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 250 krooni ulatuses. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 lg 3;

§ 162; § 173; § 174; § 407; § 413 lg 1; § 442; § 444; § 436. Kohtunik: /allkiri/ Koopia õige . Kohtunik : 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.