lg 1 p 2 kohaselt lahutab abikaasa nõudel abielu kohus, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse.
lg 4 näeb ette, et perekonnaseisuasutus ei lahuta abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendatakse lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetakse välja elatis.
lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja nõudele vastu pole vaielnud ja on lahutamisega nõus. Poolte kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegelikud abielulised suhted on poolte vahel käesolevaks ajaks lõppenud. Pooled ei ela koos alates 2006.a. septembrist ning kumbki ei näe võimalust abielu jätkamiseks Hageja on esitanud koos abielulahutuse nõudega ka nõude lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik nõue rahuldada, kuna pooled ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Kohus peab siin oluliseks osutada, et pooled on erinevatel perioodidel koos elanud, seega juba otsinud võimalust pärast lahuselu kooselu jätkamiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Seetõttu ei saa ettepanekut abielu lahutada käsitada kui hetkeemotsiooni. Abielu tuleb lahutada. Vastavalt
Hageja taotleb kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuise elatise välja mõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hageja kinnitab, et tegelikult on kostja töötasu hoopis suurem kui see palgatõendilt nähtub. Hageja arvates on selles puidutöötlemisettevõttes, kus kostja töötab, piisavad palgad ja kui see nii ei oleks, tuleks kostjal töökohta vahetada. Kohtule esitatud sünnitunnistus (tl.2) tõendab, et hagejal ja kostjal on ühine laps Axxxxxx Vxxxx, kes on sündinudxxxxxxxxxxx.a.
Kostja Vxxxxx Vxxxx isana on kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Kostja pole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja taotleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 2000 krooni kuus. Kostja on tunnustanud nõuet osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist 700 krooni kuus, rohkemaks pole ta võimeline, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks last, kellele maksab elatist 700 krooni kuus. Lisaks läheb kostja palgast maha elatisevõlgnevus kahe lapse ülalpidamiseks. 3
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sellest seadusesättest tuleneb, et elatise suuruse üle otsustamisel ei tule lähtuda mitte ainult vanema varalisest seisundist, vaid arvestada tuleb ka lapse vajadusi. Elatise alammäär on
Alates 01.01.2007.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäär 3600 krooni kuus, seega elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule lapse kulude (vajaduste) arvestuse. Kulude arvestus sisaldab lapse tavapäraseks ülalpidamiseks vajalikke väljaminekuid toidule, riietusele, kooli – ja hügieenitarvetele, kommunaalmaksetele ja huvitegevusele. Lisaks sellele on poolte ühisel lapsel erivajadusi- ta vajab prille, mille tõttu lisanduvad selleks vajalikud kulud, mida hageja ei ole summaliselt arvestanud. Peale selle õpib laps muusikakoolis akordioni, milleks vajalikku kvaliteetset pilli renditakse praegusel ajal 1200 krooni eest aastas. Tütar on saanud trauma tõttu vigastuse, mis on tinginud lapse kindlustamise ja toob kaasa rahalised väljaminekud kindlustusmaksete näol, praegu 1618 krooni aastas. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud kulude arvestus liialdatud ja see ei ületa selleealise lapse tegelikke ja põhjendatud vajadusi. Hageja elatisenõue on ligilähedane seadusega ettenähtud miinimumile. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
Kostja põhjendus, et „tema ülalpidamisel on veel kaks last, tuleb tasuda elatisevõlga ning töötasu pole piisav“ ei ole aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kaaludes, kas hageja taotletud elatisesumma ei ületa lapse vajadusi või kas kostja varaline seisund on piisav taotletud elatisesumma maksmiseks, peab kohus vajalikuks märkida järgmist: asjaolu, et kostjal on elatisevõlgnevus oma kahe lapse ülalpidamiseks, ei pea tooma kaasa tütar Axxxxx olukorra halvenemist. Alaealised lapsed ei pea olema omavahel konkurendid isalt elatusvahendite saamisel, vaid kohustatud isikul tuleb laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks rohkem pingutada. Elatisevõlgnevuse tekkimine või mittetekkimine on sõltunud kostjast endast ja käesoleval juhtumil on kostja elatisemaksmist aastate jooksul edasi lükanud, mistõttu nüüdseks on see kuhjunud võlgnevusena. Kostja on – kohtu poolt välja mõistetud elatist maksmata jättes – võtnud endale riski maksta elatis võlana suuremas summas ja nüüd tuleb tal see risk ise ka kanda, vajadusel selleks paremini tasustatavat tööd otsides. Kohtule esitatud kostja palgatõendi (tl.13) põhjal nähtub, et kostjal on olemas töökoht elukohajärgses aktiivselt tegutsevas puidutöötlemisettevõttes, mis võimaldab tasuda laste ülalpidamiskulud. Kohus hindab poolte seletuste põhjal nende eluviisi ja elatustaset ja on seisukohal, et hageja on väljaminekud minimeerinud- elatakse ühetoalises korteris, puuduvad luksusesemed. See on võimaldanud lapse kohta arvutada kommunaalmakseid minimaalses summas. Kostja elab üksi, s.t. oma elutingimuste loomisel ja valikul on tal võimalik arvestada vaid iseendaga. Kostja üürib korterit, kavandab korteri vahetada odavama vastu. Poolte kooselu ajal ostetud kodutehnika ja korterisisustus jäid kostjale, lapsele koolitöödeks vajalik arvuti sai lapsega kaasa lapse elukohta. Kõige selle pinnal poolte eluviisile ja elatustasemele võrdlevat hinnangut andes on kohus seisukohal, et kostja varaline seisund on stabiliseeritud ja hea paranemispotentsiaaliga. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 2000.- krooni. Elatis mõistetakse välja kooskõlas
§-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 16.10.2006.a. Hageja tunnistab, et novembrikuu eest on saadud elatist 1290 krooni, mistõttu see summa tuleb lugeda tasutuks. 4
Hageja taotleb kohtult lapse elukoha kindlaksmääramist. Hageja soovib, et kohus määraks lapse elukohaks hageja elukoha. Kohus leiab, et nimetatud nõue on antud juhul põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte ütluste ja rahvastikuregistri väljavõtte (tl.9) põhjal tuvastas kohus, et poolte laps Axxxxxa Vxxxx elab koos hagejaga tema elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja avaldas kohtuistungil, et on nõus, et laps elab hageja juures ega esitanud sellele vastuväiteid.
näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kohus lahendab vanema nõudel vaidluse vaid juhul, kui vastav kokkulepe puudub. Kuna antud juhul puudub poolte vahel vaidlus lapse elukoha üle – selleks on hageja elukoht, siis puudub alus kohtu poolt selle kindlaksmääramiseks. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ja ka kohtuistungil esitas taotluse poolte ühisvara jagamiseks: kostja soovib, et kohus lahendaks poolte ühisvara, milleks on liisinguga ostetud arvuti, jagamise. Kohtus tekkis poolte vahel vaidlus ühisvarasse kuuluvate esemete loetelu üle. Kohtuistungil selgitas kohus kostjale ühisvara jagamise nõuet ja selle esitamise korda. Ühisvara jagamiseks tuleb kohtule esitada hagi, mis vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud nõuetele. Samuti tuleb ühisvara jagamise nõudelt hagi esitamisel TsMS § 139 kohaselt tasuda riigilõivu. Kumbki pooltest pole esitanud nõuetekohaselt hagi ühisvara jagamiseks, seega jätab kohus nimetatud nõude ja sellele esitatud vastuväited tähelepanuta ning ei võta seisukohta poolte ühisvara jagamise osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud abielu lahutamise nõudelt riigilõivu summas 1000 krooni (tl.10). Hageja taotleb kostjalt tasutud riigilõivu väljamõistmist 50 % ulatuses s.o. 500 krooni. See tuleb välja mõista kostjalt. Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest elatisenõudelt. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.