lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2007 Kuressaare Tsiviilasja number 2-06- 29299 Hagi ese R.

§ 29lg.

1 p. 1 alusel taotleb hageja abielu lahutamist. Abielust on sündinud kaks last J. S. ja H.S. . Hageja väitel elavad lapsed tema juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja palub lapsed jätta tema juurde ja kasvatada.

§ 60ja 61 lg.

4 alusel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt laste ülalpidamiseks 1500 krooni kuus lapse kohta. Esialgses hagis esitatud ühisvara jagamise nõude palus hageja eraldada/t.l. 6/. Kuna hageja jättis nõudelt tasumata riigilõivu, ei ole kohus seda menetlema asunud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on

2. 2007 esitanud kohtule avalduse menetluse peatamiseks seoses läbirääkimistega kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Kostja oma
3. septembril 2007 esitatud kirjas /t.l. 36/ teatas, et on hagejaga saavutanud kokkuleppe. Pooled soovivad abielu lahutada. Lapsed jäävad elama kostja juurde ja seoses sellega loobub hageja elatise nõudest. KOMPROMISSI TINGIMUSED
4. oktoobril 2007 sõlmisid pooled kohtuistungil järgmise kompromissilepingu:
5. Lapsed J. S. (isikukood ) ja H. S. (isikukood ) jäävad elama kostja A. S.’i juurde.
6. Kostja A. S. maksab hagejale R. S.ile abielu lahutuse hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 (üsk tuhat) krooni.
7. Hageja loobub lastele elatise nõudest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leiab, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel. EV

§ 29lg.

2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks. Abielulised suhted on lõppenud(pooled elavad erinevates majades). Pooled ei soovi neid lk 3 taastada ja kohus ei saa neid selleks ka sundida. Hageja perekonnanimi enne abiellumist oli „P.“. Peale lahutust soovib hageja oma perekonnanimeks jätta „S.“. Nagu juba märgitud, elavas pooled eraldi majades, kusjuures lapsed elavad kostja juures. Menetluse käigus on pooled saavutanud kokkuleppe, et lapsed jäävad kostja juurde. Sellest tulenevalt loobus hageja ka elatise nõudest. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjades. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kohtu hinnangul ei ole poolte poolt sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav.

§ 51

järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Antud juhul on pooled saavutanud kokkuleppe, et lapsed jäävad elama kostja juurde, mis kohtu hinnangul on mõistlik. Seoses sellega loobus hageja elatise nõudest kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus poolte sõlmitud kompromissi. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas osaliselt lõpetamisele. Lisaks ülaltoodule juhindub kohus otsuse tegemisel TsMS § 434-436, 438, 439 ja 442. Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/