← Eesti

2-06-29263/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-29263 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007.a. Kärdla Kohtunik Mart Reino Kohtuistungisekretär Maili Arengu Tsiviilasi I.K avaldus alaealiste kindlaksmääramiseks. Istungil osalenud isikud Avaldaja I. K , tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere, huvitatud isikud V. K. ja Risti Vallavalitsuse sotsiaalnõunik H.-B. L. ning lapsed J., I. ja M. K.. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2007.a. RESOLUTSIOON
  3. Määrata alaealise J K , IK xxxxxxxxxxx, elukohaks tema ema I. K., IK 46707154721, elukoht.
  4. Määrata alaealise I. K , IK xxxxxxxxxxx, elukohaks tema ema I. K, IKxxxxxxxxxx, elukoht.
  5. Määrata alaealise M. K, IK xxxxxxxxxxx, elukohaks tema ema I. K, IK xxxxxxxxxxx, elukoht.
  6. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. laste elukoha ASJAOLUD I ja V. K abielu sõlmiti xx. xxxxx xxxx.a ja lahutati xx. Xxxxx xxxx .a. Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. 2 Poolte kooselust on xx. xxxxxx xxxx.a. sündinud tütar J. K, xx. xxxxxxxx xxxx.a poeg I. K ja xx. xxxxxxx xxxx.a tütar M. K, kelle elukoht jäeti abielu lahutamisel Perekonnaseaduse § 51 alusel määratlemata. Tegelikult elab I. K käesoleval ajal Soome Vabariigi pealinnas Xxxxxxx ja tema juures elab ka noorem tütar M.. Xxxxxxxx elab ka vanem tütar J K , kuid emast eraldi, oma poisssõbra juures. Poeg I . K elab Xxxxxxxx Xxxxx vallas Xxxxxxx Xxxxx talus oma isapoolsete vanavanemate juures ja käib Xxxxx Xxxxxxx 8-ndas klassis. Isal, V. K, kindel elukoht puudub. Ta elatub juhutöödest ja ka ööbib juhuslikes kohtades. Vanemad ei ole laste elukoha küsimuses kokkuleppele jõudnud, kuigi see on laste huvidest lähtuvalt vajalik ning muidu ei saa rahuldada ka nende sotsiaalseid vajadusi toetuste, ravikindlustuse ja koolikohustuse osas. Emal pole ka võimalik neid isa nõusolekuta Xxxxxkaasa võtta. Seetõttu soovib I K , et vastavalt Perekonnaseaduse §-le 51 määraks kohus laste elukohaks tema elukoha, et ta saaks teostada laste huvides hooldusõigust. I. K. on nõus, et tema vanem tütar elab küll Xxxxxx, kuid temast eraldi. Kuna poeg I. on kindel elukoht vanaisa ja vanaema juures Eestis ning ta soovib siin koolis käia, ei ole emal ka selle vastu midagi, kuid ta soovib ka poja osas hooldusõigust teostada. Ema laste isale takistusi lastega lävimiseks ei tee ning nende omavahelist kokkusaamist ei keela. Tütred J ja M K avaldasid kohtule, et soovivad käesoleval ajal elada Xxxxxx, kusjuures noorem tütar otseselt ema juures. Poeg Ix avaldas aga soovi jääda reaalselt elama oma vanavanemate juurde Xxxxxxxx ning ta soovib lõpetada Xxxx Põhikooli, kus õpivad ka tema sõbrad ja kus ta saab tegeleda oma hobidega. Lastel on suhted nii oma ema kui isaga ning nende läbisaamine on tegelikult hea. Kuna aga isal alalist elukohta ei ole, ei ole neil ka võimalik tema juures elada ning nad soovivad, et nende elukohaks määrataks ema elukoht, kuigi nad jääksid reaalselt elama oma praegustesse tegelikesse elukohtadesse. V. K. ütluste kohaselt tal alalist elukohta tõesti ei ole ning ta ööbib kus juhtub. Vahel oma sõprade ja tuttavate juures ja ka elatusallikad on tal juhuslikku laadi. Tal ei ole midagi selle vastu, et laste hooldusõigus läheb üle nende emale, kuid ta soovib jõudumööda nende käekäigu osas oma sõna öelda. Ka soovib ta lastega suhelda ning ei ole nõus loobuma oma vanemlikest õigustest, milliste äravõtmist ka keegi ei taotle. Xxxxx vald huvitatud isikuna nõustub, et I. ja V. K. tütred J. ja M. lähevad elama Xxxxx, kuid on kindlalt seda meelt, et vaatamata ema hooldusõigusele, jääks Indrek Kuusemäe elama nende valda oma vanavanemate juurde ning lõpetaks Xxxxx Põhikooli, kus tal läheb hästi ja kus on tema sõbrad ja hobikaaslased. Xxxxx talus on tal olemas nii ilus ja puhas kodu kui ka kõik võimalused õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Kohus, ära kuulanud avaldaja taotlused, huvitatud isikute arvamused ja laste soovid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub Perekonnaseaduse § 51 alusel rahuldamisele. Seadus näeb ette, et vanemate lahuselu korral tuleb laste elukoht kindlaks määrata ja kui vanemad seda kokkuleppel ei tee, peab asja otsustama kohus. Käesoleval juhul on vanemate abielu
  7. augustil 2004.a. lahutatud, kuid laste elukoht määramata jäetud ning vanemad selles osas siiani kokkulepet saavutanud ei ole. Laste elukoht tuleb aga laste huvidest lähtudes kindlaks määrata, et rahuldada nende sotsiaalsed vajadused. I. K. elab käesoleval ajal Xxxxx Vabariigis ja tegelikult elavad seal ka tütred, kelle suhtes on aga raskusi toetuste, haiguskindlustuse ja teiste sotsiaalsete tagatiste määramisega. Poeg Indrek elab küll tegelikult 3 Eestis, kuid ka tema tahab suvevaheajaks Xxxxx tööle minna ja vabalt ema juures käia, kuid ka see on praegu raskendatud. Lapsed tahavad küll elada oma praegustes tegelikes elukohtades, kuid saavad aru, et seadusejärgne elukoht tuleb neile määrata ema juurde. Isal ei olegi kindlat elu ega töökohta ning seetõttu pole mingit alust määrata Perekonnaseaduse § 51 alusel lapsi tema juurde. Avaldaja on nõus, et laste tegelik olukord jääks samaks ning mingeid etteheiteid tal ka isale ei ole. Ka kohus on seisukohal, et tegelikult tuleks I K jätta elama oma vanavanemate juurde ja lubada vanemal tütrel J. K. elada Xxxxxxx oma emast eraldi, kuid Perekonnaseaduse § 51 järgi tuleb kõigi laste elukohaks määrata nende ema I.. K. elukoht kuna seadus räägib reaalselt ainult alaealiste laste vanemate elukohast. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 478; 550 lg 1 p 2; 661 ja Perekonnaseaduse §-st 51 rahuldab maakohus I. K. avalduse alaealiste laste J., I. ja M. K. elukoha määramiseks. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.