lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama.
lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist;
lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
lg 1 kohaselt ka viivist.
Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises.
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 2 järgi on varaline kahju muuhulgas saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv 1500 krooni ning kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni. Menetlusökonoomia eesmärgil ei rakenda kohus TsMS § 176 lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud taotlus kohtutäituri tasu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja tasus 07.02.2007.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 viitenumber 3100057455 (selgitus „kohtutäituritasu: tsiviilasi nr.2-06-29216, Exx xxxxxxe hagiavalduse kättetoimetamise tasu“) kohtutäituri tasu 295 krooni. Menetlusdokumentide kättetoimetamine Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri vahendusel ei õnnestunud ning dokumendid tagastati kohtule (tl 59). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud kohtutäituritasu 295 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel
MS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 150; § 162; § 173; § 174; § 410, § 413;; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.