KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- märts 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-29155 Tsiviilasi R. Ši hagi A. Š. vastu abielu lahutamise nõudes ning A. Š. hagi R. Ši vastu lapsele ja abikaasale elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/kostja R. Š, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx xx-xx, xxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Avo Pärmann Kostja/hageja A. Š., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxx xxx-xx, xxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruar 2007.a RESOLUTSIOON Rahuldada R. Ši hagi. Lahutada R. Ši ja A. Š. abielu, mis sõlmiti 12.09.1987.a ning mis registreeriti xxxxx linna RSN TK perekonnaseisuosakonnas samal päeval ja koostati abieluakt nr xxx. Rahuldada A. Š. hagi osaliselt. Välja mõista R. Šilt elatusraha A. Š. kasuks lapse I. Š., sünd. xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni kuus alates 12.10.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista R. Šilt elatusraha A. Š. kasuks lahutatud abikaasa A. Š., sünd. xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 12.10.2006.a. Võtta vastu A. Š. loobumine elatise tagasiulatuva (enne 12.10.2006.a) väljamõistmise nõudes ning lõpetada selle nõude osas käesoleva tsiviilasja menetlus. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta poolte menetluskulud, sh vastava poole taotletud tunnistajate tasunõuded, nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada Tsiviilasi nr 2-06-29155 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu R. Ši haginõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtule 10.10.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt (mille juurde on hageja menetluse kestel jäänud) sõlmiti tema ja kostja A. Š. abielu 12.09.1987.a Pärnus (abielutunnistus tl 4). Abielust sündis 10.02.1988 poeg R. Š. ning 03.06.1996.a tütar I. Š. (sünnitunnistus tl 3). Poolte abielu ei osutunud püsivaks, hageja viibis meremehena sageli kodust eemal ning pooled võõrdusid teineteisest. Tänaseks elatakse eraldi, hagejal on uus elukaaslane, kellega ta on elanud koos kolm aastat. Hageja on soovinud abielu lahutada perekonnaseisuorganis, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Tütre on hageja nõus jätma kostja kasvatada ning tema ülalpidamiseks elatist maksma. Eeltoodu põhjal palub R. Š lahutada poolte abielu. A. Š. seisukohad R. Š.i hagi osas A. Š. hagile sisuliselt vastu ei vaidle, nõustudes abielu lahutamisega (kirjalik vastu tl 94). Abielu jätkamist ja leppimist ta võimalikuks ei pea. Ta ei nõustu küll asjaoludega, millal abielulised suhted lõppesid (see asjaolu leiab põhjalikumat käsitlemist allpool teises hagis) ning väidab, et on ise teinud abikaasale korduvalt ettepanekuid perekonnaseisuasutuses abielu lahutamiseks, kuid R. Š. ei ole leidnud aega Pärnusse tulla või on käinud Pärnus siis, kui perekonnaseisuasutus on kinni (nädalavahetustel). A. Š. haginõuded ja põhjendused, esitatud tõendid A. Š. esitas kohtule 12.10.2006.a hagiavalduse R. Š. vastu (tl 7-10), mis on liidetud R. Š.i hagiga ning samuti käesolevas menetluses, milles palus:
- lahutada poolte abielu ning anda hagejale tagasi abielueelne perekonnanimi „B“
- välja mõista kostjalt elatis tütre I. Š. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest igakuiselt 3000 krooni;
- välja mõista kostjalt elatis hageja kui abielu kestel töövõimetuks muutunud abikaasa ülalpidamiseks alates hagi esitamisest igakuiselt 3000 krooni;
- välja mõista kostjalt elatise võlgnevus nii hageja enda kui tütre ülalpidamiseks (elatis tagasiulatuvalt) aasta eest enne hagi esitamist. Arvestades, et - abielu lahutamise nõue on jäetud kohtu 18.01.2007.a määrusega läbi vaatamata, ja - hageja loobus kohtuistungil elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõudest, millel kostjal vastuväiteid ei olnud ning kohus võtab loobumise käesolevas otsuses vastu, ja - kostja on tütrele elatise väljamõistmise nõude oma kirjalikus vastuses õigeks võtnud, käsitleb kohus alljärgnevalt vaid neid väiteid ja tõendeid, mis on vaidlusalused, s.t neid, mis puutuvad hagejale endale elatise väljamõistmise nõuet. Hageja leiab hagiavalduses, kostja vastuse kohta esitatud arvamuses (tl 105-109) ning kohtuistungil, et pooltevahelised abielulised suhted lõppesid oktoobrist 2002.a. Selle kinnituseks esitas hageja tõenditena tunnistajate T. T. ja S. B. ütlused, samuti on hageja viidanud vastaspoole esitatud pangakonto väljavõttele (tl 40-47), millest tuleneb, et R. Š. tegi hagejale kuni veebruarini 2003.a pangaülekandeid selgitusega „ülekanne“, ent alates aprillist 2003.a on selgitusena (pangaülekanded jätkusid) märgitud „alimendid“. A. Š. väitel muutus ta töövõimetuks abielu kestel (2001.aastal, esitatud väljavõte pensionitunnistusest – tl 20), tema igakuised vajadused (nimekiri tl 21) on 3400 krooni ning ta palub perekonnaseaduse (PkS) § 21 ja § 22 lg 1 alusel välja mõista R. Šilt elatis tema ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni. Hageja ei tööta, tema 2
(7)Tsiviilasi nr 2-06-29155 sissetulekuteks on pension 1200 krooni kuus ning lapsetoetus 300 krooni. Ka tema peab ülal pidama oma alaealist tütart ning täisealiseks saanud, kuid Pärnu Vene Gümnaasiumis õpinguid jätkavat, poega. Hageja väitel on kostja sissetulek sellise elatise tasumiseks piisav. Kostja R. Ši seisukohad ja vastuväited, esitatud tõendid Kostja R. Š tunnistab oma kirjalikus vastuses (tl 35-39), täiendavas vastuses (tl 126) ning kohtuistungil hagi osaliselt. Tal ei ole vastuväiteid tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmisele igakuiselt summas 3000 krooni, ent ta ei nõustu hageja nõudega endale elatise väljamõistmiseks, esitades järgmised vastuväited: 1) kostja väitel lõppesid abielusuhted poolte vahel 1999.aastal, mil kostja avastas merelt saabudes, et poolte ühises korteris Xxxx xxx-xx Pärnus elab koos hagejaga keegi meesterahvas (G. S.). Sellest ajast lõpetas kostja abielulised suhted, kuid elas siiski samas korteris, kuna tal ei olnud võimalik kusagil mujal olla. Hageja võimaldas ilma kostja nõusolekuta nimetatud isikul elada teises poolte ühisomandis olevas korteris xxxxxxxx x-x, Pärnu linnas ning käis ise ka seal ööbimas. Kostja mereloleku ajal 2000.aasta talvel-kevadel jätkas hageja kooselu G. S’ga ning 2000.aasta suvest 2001.aasta suvest üüris kostja xxx xx Pärnu linnas korterit. Korteri kõrgete kulude tõttu kolis kostja xxxx tn korterisse tagasi ja elas seal kuni 2003.aasta juulini aegadel, mil ta ei viibinud merel. 2003.aasta juulis kolis kostja elukaaslase juurde Tallinnasse. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on kostja taotlusel üle kuulatud tunnistajad V. M. ja O. S. Kostja peab hageja ülalnimetatud käitumist abielus väärituks PkS § 24 p 1 mõttes; Hageja nimetatud asjaoludega ei nõustu ja on väitnud, et G. S. oli kostja äripartner, kellele hageja andis xxxxxxxx tn korteri kasutusse just kostja korraldusel. Nimetatud isik ei ole kunagi elanud poolte ühises kodus xxxx tänaval ega ole seal ka käinud abikaasa äraoleku ajal. Hageja ei käitunud abieluliste suhete ajal vääritult; 2) abielu kestel ei kaevanud hageja kunagi mingi haiguse või väidetavate seljavalude üle ning ta ei ole töövõimetu. Hageja töötas 2001-2006.a Pärnu Linavabrikus, tehes füüsilist tööd, mida väidetav töövõimetus ei seganud; Hageja on esitanud väljavõtte tööraamatust (tl 110-114) ning kinnitab, et tema töösuhe lõppes koondamise tõttu. Kohtuistungil väitis hageja ka seda, et töötamine oli raske ning ta pidas linavabrikus nii kaua vastu vaid seetõttu, et ta sai aeg-ajalt tänu headele kolleegidele puhata ja pikali heita. Hageja ei nõustu väitega, nagu ta ei oleks abielu kestel seljavalude üle kaevanud. Hageja on käinud tööhõiveameti kaudu erinevatel kursustel, leidmaks tööd, kuid tema tervislikule seisundile sobivat ei ole leidnud; 3) hageja on võimeline end ise ülal pidama ega vaja kostja abi selleks. Hagejal on keskeriharidus raamatupidajana. Samuti võiks hageja anda üürile hageja nimel olevat xxxxxxxx tn korterit, mida kostja ei ole kunagi keelanud ning on isegi soovitanud. Ka praegu elavad korteris võõrad inimesed, tasudes nende endi sõnade kohaselt 1000 krooni üüri kuus AS-le Minu Vara. Kuna hageja ei pea ega pea pidama üleval poega (sest ta on täisealine ega õpi) ning poeg elab Tallinnas (esitatud üürileping tl 57-59), saaks hageja anda üürile ka poja toa xxxx tn korteris; Hageja väitel on Xxxx tn korter väga halvas seisus ja vajab remonti, kuid selleks raha hagejal puudub. Hagejaga koos elab tema voodihaige ema, kelle pensionist 2700 EEK kuus tuleb kanda lisakulutusi ravimitele, hooldajale jms ning pere elatamiseks ei jätku. Poeg elab siiski hagejaga ja vajab tööruumi kooliasjadeks. Hageja ei vaidle vastu, et Xxxx tn korteris elatakse sees, kuid see on ajutine elamispind inimesele, kes otsib uut elukohta. Üüriraha hageja selle eest ei saa ning üürimiseks oleks vaja kostja volikirja, mida ta ei ole soostunud andma; 4) kostja ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline elatist tasuma. Ta töötab alates 26.10.2006.a xxxxxxxx xxxxxxxxxxxs kokana kuupalgaga 14 505 NOK (26 689 EEK, palgatõend ja tõlge tl 95-96). Temale ei kindlustata elamispinda ja ta peab üürima korterit 3
(7)Tsiviilasi nr 2-06-29155 kuumaksega 3500 NOK, elamiskuludele läheb kuus kokku 12 000 NOK (arvestus tl 90), lisaks tuleb raha koguda ka Eesti-sõitudeks; Hageja ei nõustu kostja kulutuste suurusega, sest nende kohta tõendid puuduvad. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Abielu lahutamise nõue Vastavalt PkS § 29 lg 2 lahutab kohus poolte abielu, kui tehakse kindlaks, et selle jätkamine on võimatu. Antud juhul elavad pooled lahus juba vähemalt üle 3 aasta, nende vastastikused suhted on teravad, mida näitab ka esialgselt mõlemapoolne lahutuse nõude esitamine. Pooled ei vaidle abielu lahutamise vajalikkuse üle. Kohus nõustub, et abielu jätkamine või leppimine ülalnimetatud asjaoludel ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada ja seega R. Š.i hagi rahuldada. Lapsele elatise nõue PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Antud nõude osas puudub poolte vahel vaidlus – kostja on sisuliselt võtnud hagi õigeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 mõttes, mistõttu kohus haginõude selles osas rahuldab. Kuigi kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 kohaselt õigeksvõtuga abieluasjades seotud, ei näe kohus põhjust haginõude rahuldamata jätmiseks. 3000-kroonine elatis on tavalist kohtupraktikat ja elatustaset arvestades igati piisav summa 10-aastase tütre ülalpidamise tõhusaks toetamiseks. Summa on kooskõlas ka vaidluse all mitteoleva asjaoluga – hageja ja kostja regulaarse sissetuleku suure vahega. Elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõue Alates 01.06.2005.a kehtiva PkS § 70 lg 2 redaktsiooni kohaselt saab kohus elatise välja mõista kuni ühe aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kui kohustatud isik ka sel ajal ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Selline nõue oli A. Š. hagiavalduses esialgselt, kuid kohtuistungil hageja sellest loobus. Kostjal loobumisele vastuväiteid ei olnud. Kohus leiab, et selle nõude osas tuleb loobumise taotlus vastu võtta ja menetlus lõpetada, märkides selle TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsioonis. Kohtu hinnangul puudub TsMS § 429 lg 4 kohane alus loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks – ka hageja tunnistas menetluses, et kostja on tegelikult pidevalt erineval viisil nii hagejat (nt kommunaalmaksete kaudu) kui tütart ülal pidanud ja seega ei ole nad seadusekohasest ülalpidamisest kuni hagi esitamiseni ilma jäänud. Hagejale elatise nõue PkS § 21 järgi on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat ülal pidama, kui tema varaline seisund seda võimaldab. Samasugune kohustus on PkS § 22 lg 1 kohaselt lahutatud abikaasal endise abikaasa suhtes, kui viimane muutus töövõimetuks abielu kestel. Kui abikaasa nimetatud kohustust ei täida, mõistab kohus elatise PkS § 23 lg 1 alusel välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Lisaks võib kohus abikaasa PkS § 24 kohaselt vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda tähtajaga, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu (p 1) või abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel (p 2). 4
(7)Tsiviilasi nr 2-06-29155 Esmalt selgitab kohus, et seadusandja ei pea PkS § 22 lg 1 märgitud sõnade „abielu kestel“ all silmas mitte abielu kestmist juriidilises mõttes (s.t kuni ametliku lahutamiseni perekonnaseisuasutuses või kohtus), vaid ikkagi faktilisi abielusuhteid. Analoogselt on reguleeritud ühisvara koosseisu määramine PkS § 18 lõikes 2, kus on oluliseks peetud just abielusuhteid, mitte abielu kui institutsiooni, mille sõlmimiseks ja lõppemiseks on vaja teha teatud juriidilisi toiminguid. Seetõttu on pooled asjas õigesti viidanud asjaoludele (ja esitanud nende kinnitamiseks ka tõendeid), mis peaksid andma kohtule võimaluse hinnata faktiliste abielusuhete lõppemise aega. Järgnevalt märgib kohus, et „töövõimetuse“ all on seadusandja mõelnud mitte ainult täielikku (100%-list) töövõimetust. Kuna PkS § 23 lg 1 toob sisse mõiste „abivajadus“, siis on kohtu arvates võimalik seaduse mõttes töövõimetuks lugeda ka isikut, kelle töövõimetus on langenud ka nt 20% või 60%, kuid kellel on sellest tulenevalt raskusi toimetulekuga ning ta vajab abi. Antud asjas on esitatud pensionitunnistusega tõendatud (seda ei ole ka vaidlustatud), et hageja töövõime kaotuse protsent on 40 ning seda alates 05.11.2001.a (tunnistuse kohaselt on seda hiljem korduvalt kinnitatud/pikendatud, % on jäänud samaks ja kehtib kuni 31.01.2008). Seega tuleb esmalt tuvastada, millise ajani poolte abielusuhted kestsid. Kohus, kuulanud ära tunnistajad, ja silmas pidades kostja pangakonto väljavõtet, leiab, et kostja väited abielusuhete lõppemise kohta 1999.aastal ei ole tõendamist leidnud. Poolte abielulised suhted kestsid kohtu arvates siiski vähemalt 2003.aastani. Kostja esitatud tunnistajate ütlused ei veena kohut asjaoludes, nagu oleks poolte abielulised suhted olnud olematud – tunnistaja O. S. külastas poolte ühist elukohta 3 aasta jooksul 3-4 korda ja sedagi tööasjus ning aegadel, mil pooled koos korteris ei viibinud. Tunnistaja V. M. ei ole aga üldse Xxxx tn korteris pooltel külas käinud. Sellised tunnistajad ei saa kohtu arvates kinnitada pooltevaheliste abieluliste suhete olemasolu või puudumist. Asjaolu, et kostja ööbis korra V. M juures või et keegi võõras mees jalutas Xxxx tn korteris ajal, mil kedagi kodus ei olnud (O. Si ütlused), ei tähenda pooltevaheliste abieluliste suhete puudumist. Kumbki nimetatud tunnistajatest ei ole pooltevahelisi tülisid kunagi pealt näinud. Kostja väide, nagu ta oleks elanud mujal (Mai 16 korteris), on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Tähelepanuta ei saa jätta ka kostja enda käitumist abikaasale tehtud rahaülekannete osas – alles 2003.aasta aprillis muutis ta ülekande selgitusi sõnadeks „alimendid“, varem oli lihtsalt „ülekanne“ (tl 41-42). Kohus leiab, et ka see näitab kostja enda arusaamist pooltevahelistest tegelikest suhetest. Kohtul puudub alus kahelda naabri S. B ütlustes, kes ei ole pooltele sugulane ning kes kinnitas poolte normaalset kooselu kostja meresõitude vahepeal kuni 2003.aastani. Mis puutub hageja vääritusse käitumisse, milleks võiks PkS § 24 p 1 mõttes suhted teiste meestega isegi olla, siis need väited ei ole kohtus kinnitust leidnud. Peale O. Si ütluste hageja ja võõra mehe majja sisenemisest-väljumisest ei ole muid tõendeid esitatud ning see tõend üksi kohut ei veena. Kohtule jäi selgusetuks, kellega täpselt tegemist oli, tunnistaja isiku nime ei nimetanud. Seega ei ole leidnud kinnitust kostja väited G.S. elamise/viibimise kohta Xxxx tn korteris kostja äraolekul. Isegi kui eeldada, et hagejal oli suhe kellegagi abikaasa mereloleku ajal, taastusid normaalsed abielulised suhted abikaasa naastes (tunnistajad S. B. ja T. T. ütluste kohaselt tõi kostja alati kingitusi ja kodune olustik oli rahulik). Seega on ülaltooduga tuvastatud, et hageja kaotas 40% oma töövõimest abielu kestel ning edasi tuleb analüüsida, kas ja millises ulatuses ta vajab abi ning kas abikaasa varaline seisund seda võimaldab. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-06-29155 Sisuliselt ei ole asjas vaidlust hageja igakuistes vajadustes 3400 krooni, seda ei ole kostja vaidlustanud ning tuleb seega lugeda omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 mõttes. Täiendavaks vajaduseks on kindlasti alaealise tütre ülalpidamise vajadus, mille puhul kohus aga märgib, et enamuse sellest katab väljamõistetava elatise läbi küll kostja. Poja ülalpidamise vajadust ei ole hageja kohtule tõendanud – tegemist on täisealise isikuga, kelle õpingute kohta (mis kohustaks teda ülal pidama PkS § 60 lg 2 kohaselt) ei ole tõendeid esitatud. Poolte varaline seisundi osas on kohus seisukohal, et see on kostjal oluliselt parem. Kostjal on alaline sissetulek üle 25 000 EEK kuus, samal ajal kui hageja saab 1200 EEK suurust pensioni (lastetoetust kohus ei arvesta, sest see on mõeldud lapse ülalpidamiseks). Lisaks tuleb hagejal tasuda kommunaalmakseid (tõendid tl 15-18) ja selleks haige ema pensioni kasutamine näitab juba iseenesest rasket varalist olukorda. Kohus nõustub küll kostjaga, et ka temal on väljaminekuid, ja Norra Kuningriigi elatustaset arvestades ilmselt oluliselt suuremaid, kuid tõendite puudumisel (väited eluaseme jm kulude osas on paljasõnalised) ei saa lugeda tuvastatuks, et kogu kostja teenitav läheb kuludeks. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et üksnes varalist seisundit arvestades ja piirdudes hageja kulutuste katmisega, oleks 3000 krooni elatisena väljamõistmine põhjendatud. Kuid lisaks tuleb arvestada ka tegelikku abivajadust, mistõttu peab kohus õigeks elatise summaks 1000 krooni, sest: - hageja ei ole täielikult, vaid ainult osaliselt (40%) töövõimetu; - hageja on võimeline ka sellise töövõime kaotuse juures töötama füüsilisel tööl, mida ta tema tööraamatust tulenevalt ja tunnistajate ütluste kohaselt üle 4 aasta Pärnu Linavabrikus ka tegi; - hagejal on võimalik töötada füüsilist pingitust mittenõudval tööl ja kasvõi osalise tööajaga, sest temal on raamatupidamislik haridus (selles osas ei ole vaidlust); - hageja võib üürida välja Pärnus suurepärases asukohas Xxxx tn (rannarajoonis) paikneva korteri, millist võimalust ta senini ei ole kasutanud. Hageja väited, nagu selleks oleks vaja kostja volikirja või et kostja ei ole seda teha lubanud, on paljasõnalised ja tõendamata. Korter on elamiskõlbulik, mida kinnitab vaidlustamata ning kohtuistungil ilmnenud asjaolu, et praegu elavad seal võõrad inimesed hageja loal sees. Kuivõrd korter on hageja nimel (kuigi on poolte ühisvara), ei ole üürilepingu sõlmimise aspektist, rääkimata võimaliku üürniku poolt vaadatuna, tähtsust volikirja olemasolul. Kostja väide poja toa väljaüürimisest ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav argument, sest ei saa pidada mõistlikuks eeldada toa väljaüürimist korteris, kus elab osaliselt töövõimetu hageja, tema haige ja abistamist vajav ema ning alaealine tütar. Juhul, kui asjaolud muutuvad (nt hageja saab tööd, üürib korteri välja, või tõstetakse töövõime kaotuse protsenti vms) on võimalik elatise suuruse muutmine või selle maksmise lõpetamine huvitatud poole nõudel PkS § 23 lg 2 alusel. Menetluskulud Poolte endi menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kui üldnormi kohaselt jätta nende kanda. Pooled ei esitanud ka menetluskulude nõudeid teineteise vastu. Kuivõrd asjas on üle kuulatud ja välja kutsutud tunnistajaid, tuleb nende võimalikud nõuded tasu ja kulutuste osas (mida saab esitada TsMS § 160 lg 2 alusel 3 kuu jooksul) samuti jätta vastava poole kanda, tasudes nimetatud summad riigieelarve vahenditest ning nõudes need hiljem TsMS § 179 lg 1 alusel poolelt sisse. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-06-29155 Toomas Talviste Kohtunik Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2007.a kohtuotsusega järgmiselt:
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- märtsi 2007.a otsus lahutatud abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmise osas.
- Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta A. Š hagi R.Š vastu abikaasale elatise saamiseks rahuldamata.
- Ülejäänud osas jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus rahuldada.
- Mõista A. Š’lt R. Š’i kasuks välja kohtukulu 650 (kuussada viiskümmend) krooni. 7
(7)