2-06-27828/5

(3)Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja põhjendused Exxx- Exxxxxx Rxxxxx on 05.10.2006a. esitanud kohtule hagiavalduse ja Txxx xxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on registreeritud 24.juunil 1967a. ENSV Viljandi RSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos kande nr 204 all. Hageja väitel lõppesid poolte abielulised suhted 1991a., mil kostjal sündis 28.01.1991a abieluvälistest suhetest poeg Kxxxxxxxxja kostja lahkus uue pere juurde. Kostja pole nõustunud ettepanekuga lahutada abielu kokkuleppel. Hageja on seisukohal, et abieluliste suhete taastamiseks kostjaga puuduvad väljavaated. Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Hageja palub kohtul abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja väidab, et abielulised suhted hagejaga lõppesid 1995a. kostja lahkumisega poolte ühisest elukohast. Kostja ei esita vastuväiteid abielu lahutamise nõudele. Kostja soovib abielu kestel soetatud ühisvara jagamist ja avaldab, et nõustub lahutusega tingimusel, et ühisvara läheb jagamisele. Menetluse käik 14.02.2007a. eelistungil jäid pooled esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Kohus tegi pooltele ettepaneku pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkulepe ühisvara jagamise osas. 27.03.2007.a. kohtuistungil avaldasid pooled, et kokkulepet ühisvara jagamise osas ei saavutatud. Pooled tegid nimetatud nõude osas täiendavaid taotlusi. Hageja taotles tunnistajate ülekuulamist. Hageja taotleb asjas osaotsuse tegemist abielu lahutamise kohta ja jätkata menetlust ühisvara jagamise nõude osas. Kostja osaotsuse tegemist ei vaidlusta. Kohus kuulas ära tunnistajad Lxxxxxx ja xxxxx, kelle küsitlemist taotles hageja abieluliste suhete lõppemise aja tuvastamiseks. Hageja esitas tõenditena oma pangakonto väljavõtted, ümber lükkamaks kostja väiteid, et kuni siiani kannab ta hageja pangaarvele oma palga kommunaalmaksete maksmiseks (tl.53-68). Kohus leidis, et asjas saab teha osaotsuse poolte abielulahutuse nõudes. Pärast osaotsuse tegemist jätkub tsiviilasja menetlus hagis esitatud ühisvara jagamise nõude osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et poolte abielu on registreeritud 24.juunil 1967a. ENSV Viljandi RSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos kande nr 204 all (tl.6). Pooled käesolevaks ajaks enam koos ei ela, abielulised suhted ja kooselu on lõppenud 1991.aasta esimesel poolel. Abieluliste suhete ja kooselu lõppemise aega tõendavad lisaks hageja ütlustele tunnistajate Lxxxxxx ja Kxxxx ütlused. Tunnistaja Lxxxxxx on mõlema poole lähedane tuttav, käidi perekonniti läbi. 1991.a. kevadtalvel kui lumi oli veel maas, ütles Txxxx tunnistajale, et ta on aumees ja läheb oma poega kasvatama, võttis oma asjad ja lahkus Exxx juurest. Tunnistaja Kxxxx on hageja tuttav ja kostja õetütar. Tunnistaja teab, et Txxx lahkus hageja juurest kui tal sündis laps, see oli 1991.aasta alguses, enne tunnistaja lapse sündimist aprillis. Lapse sündimisel läks Txxx tunnistajale teadaolevalt Sxxxxxxxxxxxelama, sinna , kus elasid laps ja tema ema. 2

(3)Kohus loeb tunnistajate ütlustega ümber lükatuks kostja väited, et abielulised suhted lõppesid poolte vahel aastal

1. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl.12) ja kohtuistungil esitab väited, et ta lahkus hageja juurest 1995.aastal oma haige ema juurde. Hageja takistas kostjal juurdepääasu eluruumile ja isiklikele asjadele. Kohus on seisukohal, et on elulähedane ja tõepärane tunnistajate esitatud seletus, et kostja lapse sündimise järel hageja juurest lahkus. Kostja ei ole tunnistajate eest varjanud, et tal sündis laps abieluvälisest suhtest ja tema tunnistajate poolt kirjeldatud käitumine- lahkus senise abikaasa juurest- on usutav ja tõepärane. Asjaolu, et kostja ennast emale kuuluvatesse hoonetesse sisse kirjutas aastal 1995, ei lükka ümber tunnistajate poolt tõendatut. Fakt, et hageja vahetas lukusüdamiku, on kooskõlas asjaoluga, et kostjal oli sündinud laps abieluvälisest suhtest ja tema kooselu hagejaga oli lõppenud. Olukorras, kus kostja avaldas juba enne lapse sündi hagejale soovi abielu lahutada, on tõepärane ja loogiline, et lapse sündimisel abielusuhted faktiliselt ka lõppesid. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kostjal on aastaid uus pere ja laps. Nii hageja kui kostja on avaldanud, et kooselu taastamine pole mõeldav ning abielu tuleks lahutada. Pooled ei näe ette abielu jätkamise võimalust. Tulenevalt eeltoodust ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Menetlus asjas jätkub abikaasade ühisvara jagamise osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas jätkub menetlus hagis esitatud ühisvara jagamise nõude osas. Muude menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise küsimuse lahendab kohus tsiviilasja edaspidise menetluse käigus tehtavas kohtulahendis. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 450 lg 1; PKS § 29 lg 2 lg 5, § 30 p
2. Kohtunik 3