2-06-27534/7

Tsiviilasi nr 2-06-27543 1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Istungisekretär Inna Teresk juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a. , K Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-27534 Tsiviilasi K P hagi L Ra vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K P , ik. Hageja volitatud esindaja jurist (tl.38,39) Kostja: L R, Kostja volitatud esindaja jurist (tl.25,26) Asja läbivaatamise aeg
2. veebruar 2007.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata K P hagi L Ra vastu elatise saamiseks. Kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilasi nr 2-06-27543 2 Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD Hageja K P on sündinud XXXXX. K linnas. Tema ema on J P ja isa L R (tl.5). K P sai täisealiseks XXX 2004.a. Alaealisena on K P elanud koos emaga ja on olnud ema ülalpidamisel (tl.6). Ajavahemikul 01.09.2003.a. kuni 26.10.2005.a. õppis K P koka erialal (t.50). Seoses omal soovil koolist lahkumisega arvati K P K Ai direktori
3. oktoobri 2005.a. käskkirja alusel K Ai õpilasnimekirjast välja (tl.7). Ajavahemikul
4. oktoobril 2005.a. kuni
5. august 2006.a. õppis K P K T Gis
6. klassis (tl.51). K T Gi õppima asumist põhjendab arsti soovitusega (tl. 64) ja kostja traumeeriva käitumisega. K P töötas ajavahemikul 29.08.2005.a. kuni
7. august 2006.a. Se AS-is töölepingu alusel (tl.56). Ajal, mil K P sai täisealiseks, õppis ta K Ais ja kostja L R maksis poja ülalpidamiseks vastavalt 19.mail 2005.a. Saare Maakohtu tsiviilasja nr 2-1-37/05 raames sõlmitud kompromisslepingule alates 01.märtsist 2005.a. kuni K Ais päevase õppevormis koka eriala lõpetamiseni, so. 01.märtsini 2007.a. igakuist elatusraha 800 (kaheksasada) krooni kuus. Kuna pooled saavutasid kohtuvälise kompromissi ning hageja K P loobus hagist, siis lõpetas kohus tsiviilasjas nr 2-1-37/05 menetluse 19.mai 2005.a. määrusega (tl. 16). Pärnu Maakohtu 01.märtsi 2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-05-22627 otsustati lõpetada L Ra poolt elatise maksmine K Ple, kuna täisealisel lapsel on endal sissetulek ja elatist maksva vanema varaline seisund seoses pensionile jäämisega halvenenud. Otsus jõustus 03.aprillil 2006.a. (tl.9-10).
8. augustist 2006.a. jätkas K P õpinguid K Gi 12 E klassis (tl.8). Hageja nõue ja põhjendused 28.septembril 2006.a. esitas K P kohtule hagi isa L Ra vastu taotledes Perekonnaseaduse §-de 60 lg2 ja 63 lg1 alusel igakuise alatusraha 1500.00 krooni väljamõistmist alates septembrist 2006.a., mil ta jätkas õpinguid K Gis kuni õpingute lõpetamiseni 2007.a. kevadel. Menetluse kestel suurendas K P oma nõuet seoses alates 01.01.2006.a. tõusnud minimaalpalgaga 1800.00 kroonile kuus (tl.47-48). Oma nõuet põhjendab hageja järgmisega:
9. Hageja sai täisealiseks K Ais (so. kutseõppeasutuses) õppimise ajal.
10. Hagi esitamise ajal 28.09.2006.a. õppis ta uuesti üldhariduskoolis 12–ndas klassis.
11. Hageja katkestas küll vahepeal õpingud K Ais omal soovil tingituna majanduslikest põhjustest ja kostja poolt tekitatud vaimsest surutisest, kuid samal ajal jätkas ta õpinguid K T Gis ja töötas töölepingu alusel Se AS-is. Kui hageja lõpetas õpingud K T Gis, siis jätkas ta koheselt õpinguid K Gis. Hageja leiab seetõttu, et õpingute protsess on olnud järjepidev ja Tsiviilasi nr 2-06-27543
15. 3 seega on üks Perekonnaseaduse §-s 60 lg2 kohaldamise eeldus täidetud. Täidetud on ka teine eeldus, kuna hageja sai õpingute ajal täisealiseks. Kostja L R oma traumeeriva käitumisega ja elatise maksmisest kõrvalehoidumisega on põhjustanud hagejal vajaduse vahepeal õpingud päevakoolis katkestada ja jätkata neid õhtukoolis. Hageja oli selliseks sunnitud materiaalsetel kaalutlustel. Hageja ema J P on perekonna ainus toitja ning tema töötasust ei piisanud hageja õpinguteks ning muudeks poja vajadusi rahuldavateks kulutusteks. Igapäevasteks õppetöödeks oli vaja soetada arvuti ning K Ais õppides avanes võimalus soodsalt õppida autokoolis, sooritada autojuhi eksam ning saada juhiluba. Isapoolne psüühiline surve ise hakkama saamiseks ning elatise maksmise lõpetamiseks põhjustas hageja tervise halvenemist (depressiooni) ning tingis tööl käimisega sobivama õppimisvormi valiku õhtukooli näol. Kostja poolt pakutud kompromissettepanekuga hageja ei nõustunud jäädes oma nõude juurde nii elatise väljamõistmise aja kui elatise suuruse osas. Kostja L. R pakkus kompromissina elatist ühekordse maksena kogu nõutud perioodi eest 5000.00 krooni. Hageja leidis, et see on 10-kuulise perioodi peale kõigest 500 krooni kuus ja on ilmselgelt väike. Pakutav summa ei arvesta hageja vajadusi õppimisel ning kostja sissetulekuid (töötasu, pension). Taotletud elatise suurust seadusega kehtestatud minimaalmääras põhjendab hageja oma materiaalse olukorraga esitades selle kohta tõenditena ema J P töötasutõendid, tõendi perekonnakoosseisu kohta, tõendid arvuti ostmise kohta ning Autokooli maksude tasumise kohta (tl. 6,14,52,53-55,57, 62,66). Et õppetöö katkestamine Ais ei olnud tingitud halvast õppeedukusest, on hageja esitanud kohtule tõenditena koopiad koolitunnistustest (tl. 30, 40 ). Hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja L R ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväited hagile on järgmised:
16. Hageja K P ei ole peale täisealiseks saamist pidevalt õppimist jätkanud PS §-s 60 lg2 nimetatud õppeasutuses.
17. K. P on uuesti asunud üldhariduskoolis õppima täisealisena, olles vahepeal töötanud ja saanud iseseisvat sissetulekut.
18. Kostja kinnitab, et ta on ajal, kui hageja oli alaealine poja ülalpidamise kohustust täitnud ning tegi seda ka siis, kui poeg täisealiseks saades õppis K Ais.
19. Pidades hagi põhjendamatuks pakkus ta hagejale kompromissiks 5000.00 krooni ühekordse maksena, millega hageja aga ei nõustunud.
20. Kostja leiab, et tulenevalt tema materiaalsest olukorrast ei ole ta võimeline maksma elatist hageja poolt taotletud ulatuses. Tal on pere ja selles peres on kaks kooliskäivat alaealist last (tl.44-46), kes samuti vajavad temapoolset toetust. Elatise väljamõistmisel hageja poolt taotletud ulatuses jääksid tema juures olevad lapsed halvemasse olukorda , kui hageja.
21. Kohtukulude küsimus lahendada vastavalt seadusele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kompromissi pooled ei saavutanud. Kohus olles asja arutamisel tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja olles ära kuulanud poolte selgitused leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagi on esitatud elatise saamiseks PKS § 60 lg2 alusel. Nimetatud seaduse sätte alusel on vanem kohustatud Tsiviilasi nr 2-06-27543 4 oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, Gis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Seega peab PKS § 60 lg2 alusel hagi esitamisel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. (Riigikohtu 03.oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06 S.T (T) hagi O.T (T) vastu elatise saamiseks). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et K P isaks on kostja L R ja et lapsevanem on kohustatud vastavalt seadusele oma alaealist last ülal pidama. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja olles nüüd juba täisealine vastab PKS §-s 60 lg2 toodud tingimustele, mis annab temale õiguse nõuda kostjalt elatist ja jaatava vastuse korral ka elatise suuruse üle. Hagimaterjalidest nähtub, et K P pöördus hagiavaldusega kohtusse kostja L Ralt elatise saamiseks täisealisena (hagi esitati
22. septembril 2006.a., täisealiseks sai XXX 2004.a.). Kui hageja sai täisealiseks, so. XXX 2004.a., siis õppis ta kutseõppeasutuses - K Ais. K Ais õpingute ajal maksis L R pojale elatist vabatahtlikult vastavalt poolte vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele (tl. 16). 26.oktoobril 2005.a. arvati K P K Ai õpilaste nimekirjast välja seoses omal soovil koolist lahkumisega (tl. 7). Hageja jätkas peale õpingute lõpetamist K Ais õpinguid alates 19.oktoobrist 2005.a. kuni
23. august 2006.a. K T Gis (tl.51) ja asus
24. augustil 2005.a. sõlmitud töölepingu alusel tööle Se AS-i, kus töötas kuni 01.augustini 2006.a. (tl.56). 01.septembril 2006.a. asus K P uuesti õppima üldhariduskooli päevasesse õppesse – so. K Gi 12E klassi (tl.8). Kohus leiab, et kuigi hagi esitamise ajal oli K P täisealine ja ta jätkas sel ajal õpinguid Gis, on tema poolt elatise nõudmiseks PKS § 60 lg2 alusel täitmata oluline tingimus, so. tingimus, mille kohaselt hageja peab täisealiseks saamisel ja ka pärast seda õppima põhikoolis, Gis või kutseõppeasutuses (so. õpingute järjepidevus täisealiseks saamisel PKS §-s 60 lg2 loetletud õppeasutuses). K P katkestas pärast täisealiseks saamist omal soovil õpingud kutseõppeasutuses asudes seejärel tööle ning õppima T Gis. Selle tõttu lõpetas kostja ka elatise maksmise täisealiseks saanud pojale. Uuesti K Gi päevases õppes õppima asumisel oli K. P aga juba täisealine. Kohus, seadmata kahtluse alla hageja K P poolt esitatud subjektiivseid põhjendusi selles, et õpingute katkestamine K Ais ja sellele järgnevalt tööle asumine oli tingitud kostjapoolsest psüühilisest survest ja elatise ebaregulaarsest maksmisest, leiab, et K Pl ei ole alust elatise taotlemiseks PKS § 60 lg2 alusel eelpool toodud põhjendustel. Eeltoodust tulenevalt ei oma tõenduslikku tähendust ka tunnistajate J. P ja M. Kuldsaare ütlused kohtuistungil hageja materiaalse olukorra ja kostja käitumise kohta. Kuna hagi jääb rahuldamata materiaalõiguse normi kohaldamatuse tõttu, siis ei pea kohus vajalikuks peatuda taotletud elatise suuruse põhjendatusel. Elatist on taotletud seaduses ettenähtud minimaalmääras. TsMS § 162 lg1 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442 K. Pedassaar Kohtunik Tsiviilasi nr 2-06-27543 5