§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
maiks 2006.a. Kohtudokumentide väljastusteatelt on näha, et kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud isiklikult 4. mail 2006.a. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Hagi tuleb lahendada tagaseljaotsusega vastavalt
lg 1, lg 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet kinnitab kohtule esitatud õiendis (tl.9), et tema menetluses oli hageja ja kostja vastu ja Pfleiderer Baltic OÜ kasuks solidaarne kahjunõue summas 6158.60 krooni, millele lisandus kohtutäituri tasu ja täitekulu kokku 966.50 krooni. Kohtutäituri õiend tõendab, et eelnimetatud kahjunõudest on hageja solidaarvõlgnikuna tasunud 5658.60 krooni ja täituritasu 649 krooni, täitekulu katteks 140.50 krooni, kokku 789.50 krooni. Kostja on tasunud kahjunõudest 500 krooni. Hageja väitel on ta tasunud kohtu poolt temalt ja kostjalt solidaarselt väljamõistetud kahjunõude täies ulatuses summas 6158.60 krooni.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded. Hageja pole nimetatud summa tasumist täies ulatuses tõendanud. Kohtutäituri õiend tõendab hageja poolt kahjunõude tasumist summas 5658.60 krooni ja täituritasu ja täitekulu tasumist summas 789.50 krooni. Kohtutäituri tõendist nähtub ka, et kostja on tasunud kahju katteks 500 krooni. Seega on hageja ja kostja tasunud kokku kogu nõutud kahjusumma: hageja tasutud 5658.60 krooni ja kostja tasutud 500 krooni, kokku teeb see 6158.60 krooni, s.t. kohu nõutud kahjusumma. Hageja esitatud Hansapanga maksekviitungid (tl. 10,11) tõendavad küll, et hageja on teinud kohtutäituri arvele muidki makseid muude täitetoimikute raames ja oluliselt suuremas summas, kui see oleks käsitletavaks asjaks vajalik, kuid neid käesolevas asjas ei ole põhjust arvestada muus ulatuses kui nähtub kohtutäituri õiendist, s.o. summas, mis on kohtuotsusega solidaarvõlgnikelt selles asjas välja mõistetud. Kohtuotsusest nähtub, et 2
lg 1 p 2 näeb ette: Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 näeb ette: Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas tsiviilasjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud).
lg 1 alusel mõistab kohus pool hageja poolt tasutud riigilõivu välja tema kasuks kostjalt. Hageja on tasunud seadusega ettenähtud riigilõivu miinimumsumma 250 krooni ja see tuleb kogu ulatuses välja mõista kostjalt, kuna hageja poolt riigilõivu tasumise vajadus tekkis põhjusel, et kostja ei olnud vabatahtlikult tasunud oma osa solidaarsest võlast. Kohus lähtub otsuse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.