§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
aprilliks 2006.a. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 30.03.2006.a. Kostja vastas kohtule kirjalikult 25.04.2006.a, võttes hagi õigeks. Vastuse ja esitatud maksekorralduse koopia kohaselt tasus kostja 25.04.2006.a, s.o pärast hagiavalduse esitamist võlgnevusest 3290 krooni. Võlgnevuse ülejäänud osa on kostja nõus tasuma 2 kuu jooksul. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata
lg 3 alusel, kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 alusel kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hageja nõudmised on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses kirjas, need ei ole vastuolus üldiselt teadaolevate asjaoludega, hageja põhjendused tõestavad tema nõuet. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 208 lg 1, 3, VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100. Kostja on kasutanud korterit omanikuna ja kasutanud kütet ja sooja vett, mida talle on müünud hageja. Kostja ei ole ostetu ja äratarbitu eest õigeaegselt tasunud. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb võlgnevuse tasumata osas rahuldada. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 19,80 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv 560 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1, 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.