(edaspidi - PärS) §-s 94 sätestatakse, et "Testamendi või selle osa võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul." Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi - TsÜS) § 97 kohaselt "Võib tehingu teinud füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid." PärS § 14 kohaselt "on teise järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased.
1 mille kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt.
3 kohaselt kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja, et nende arusaamise kohaselt on testaator teo-ja otsustusvõimeline. Kostja poolt notarile esitatud testamendil, mis asub tl. 47 ja 82 on ilmselt näha, et tunnistaja M. G. ei ole testamendile alla kirjutanud. Tl. 54 asub M. G. poolt kirjutatud avaldus, milles ta kinnitab, et tema andmed küll pandi testamenti kirja, kuid peale seda ta jooksis tuppa, sest lapsed hakkasid nutma. Kuna teistel oli kiire ja V. pidi Tallinnasse sõitma, siis jäigi tema allkiri panemata. Teise tunnistaja J. P. seletusest notarile ilmneb, et koos temaga oli H. ja A.. Teisest tunnistajast ei ole J. P. rääkinud midagi. Seega võib kindlalt väita, et V. S. ei ole kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul testamendile alla kirjutanud. Nimetatud järelduse saab teha kahest asjaolust. Tunnistaja M. G. seletusest ja J. P. omakäelisest seletusest, kus ta kinnitab, et olid vaid tema, H. H. ja A. R.. Seega on rikutud
1 ja lg. 3 sätteid.
4 sätestab, et tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kostja on eelistungil tunnistanud, et A. R., on tema elukaaslane, kellega tal on ühine poeg A. R. Teine tunnistaja M. G. on A. R. elukaaslane. Seega ei saa M. G. olla tunnistajaks.
5 kohaselt kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes.
sätetel testament on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. Eeltoodu alusel leiavad hagejad, et lisaks testamendi kehtetuks tunnistamise nõudele, mille hagejad on kohtule esitanud tuleb tuvastada ka testamendi tühisus. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-87-05 asunud alljärgnevatele seisukohtadele. Pärimisõiguses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud. Nii peab PärS § 23 lg 1 kohaselt testaator koduse testamendi kirjutama alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märkima testamenti testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab testaator teatama, et tunnistajad on kutsutud tunnistajaks testamendi allakirjutamise juurde ning, et testament sisaldab tema viimset tahet.
lg 3 näeb ette nõude, et tunnistajad kirjutavad testamendile alla kohe pärast testaatorit. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamade kohaselt on testaator teo-ja otsustusvõimeline. Seega sätestab PärS § 23 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendile selged nõuded.
lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja, et testaator avaldab selles oma viimset tahet. Vastavalt PärS §-le 93 on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
ÜS § 83 lg. 1, 84 lg. 1 paluvad hagejad: lk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.