← Eesti

2-06-5880/3

Obsah (6)§ 322§ 410§ 345§ 414§ 445§ 162

2-06-5880 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2006. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-06-5880 Tsiviilasi

§ 322lg 1 alusel loeb kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kohus saatis pooltele kohtukutse (tl.10, 11) 06.07.2006.a. määratud kohtuistungile ilmumiseks. Kohtukutses teavitas kohus pooli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest

§ 410ja § 413 lg 1 järgi.

Pooltele on kohtukutse kätte toimetatud. Kostja kohtukutse on tema elukohas vastu võtnud elukaaslane M.Sxxx(tl.13).

§ 322lg 1 alusel on kutse kättetoimetatud.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjustest (

§ 345). Kohtuistungil osales hageja.

Hageja jäi oma nõude juurde. Lisaks avaldas hageja, et kostja kinnitas 2003.a. juulis kirjalikult oma võlgnevust. Kostja lubas hakata võlgnevust tasuma, vähemalt 2000 krooni kuus. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja tasus võlgnevust alljärgnevalt: 2003.a. augustis, septembris ja oktoobris 1000 krooni, 2005.a. augustis 1500 krooni, detsembris 2000 krooni ning 2006.a. märtsis 1000 krooni. Hageja palub võlgnevus kostjalt välja mõista reaalsete tagasimaksetena: 5000 krooni kuus iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2

(4)Vaadanud läbi asja materjalid ja arutanud asja kohtuistungil, leiab kohus, et asi on võimalik lahendada sisuliselt. Kostja hagile vastanud ei ole, samuti ei ilmunud kostja määratud kohtuistungile. Kostjale on selgitatud kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgi

§ 410

alusel.

§ 414

lg 1 näeb ette: Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on 14.11.1995.a. sõlminud laenulepingu (tl.6), mille kohaselt hageja laenas kostjale 30 000 krooni ja kostja kohustus laenu tagastama 14.11.1996.a. Lisaks kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 8 % kuus. Laenulepingu juurde oli koostatud laenuintressi maksmise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tasuma laenuintressi igakuiselt 2400 krooni alates detsembrist 1995.a. kuni detsembrini 1996.a. Laenuleping nägi õiguskaitsevahendina ette kostja kohustuse maksta mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,5 % päevas tähtajaks tasumata summalt kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Kostja laenukohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Laenu põhiosa on maksmata. Laenuintressi graafiku (tl.7) järgi on kostja tasunud intressi 1995.a. detsembrist kuni 1996.a. aprillini 2400 krooni kuus. 09.12.1996.a. on kostja oma allkirjaga kinnitanud (tl.7), et võlgneb hagejale 50 000 krooni, mis koosneb võetud laenusummast 30 000 krooni ja laenuprotsendist koos viivistega 20 000 krooni.

  1. juulil ja
  2. juulil 2003.a. on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et ei vaidlusta, et tal on Axxx Oxxxxxx võlg 50 000 krooni tasumata ja kohustub tasuma võlgnevuse katteks igakuiselt 2000 krooni hageja pangakontole. See on kohustatud isiku poolt nõude tunnustamine TsÜS § 158 mõttes. Poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud 14.11.1995.a.sõlmitud laenulepingu alusel. VÕS RS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  3. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
  4. aastal reguleeris võlasuhteid Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada TsK sätteid. Hageja nõue laenusumma 30 000 krooni osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool teise poole omandusse /…/ raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenu tagastamise kokkulepitud tähtaeg –
  5. november 1996.a. – on möödunud. Kostja laenu tagastanud pole. Hageja intressi- ja viivistenõue, kokku summas 20 000 krooni, tuleb rahuldada osaliselt. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kokkulepitud tähtajaks. TsK § 191 lg 1 nägi ette õiguskaitsevahendina kreeditori õiguse nõuda võlgnikult leppetrahvi (viivise) tasumist täitmisega viivitamise korral. Sõlmitud laenuleping nägi ette õiguse nõuda laenu mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,5 % päevas. TsK ei näinud ette intressi võtmise võimalust rahalise laenu puhul kodanike vahel. Kehtiv VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu kohaselt kohustus laenuvõtja (kostja) tasuma laenuandjale intressi 8 % kuus. Hageja nõuab kostjalt laenulepingus kokkulepitud intresse ning laenu mittetähtaegse tasumise eest viivist kokku summas 20 000 krooni. Kuna hageja pole kohtule esitanud eraldi viiviseega intressiarvestust, siis lähtub kohus kõrvalnõude väljamõistmisel kostja poolt 2003.a. juulis allkirjastatud kokkuleppest, et viimane võlgneb Axxx Oxxxxxx selle seisuga 50 000 krooni, 3

(4)mis koosneb laenusummast 30 000 krooni ja laenuprotsendist koos viivistega 20 000 krooni. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Seega kostja on andnud deklaratiivse võlatunnistuse, millega tunnustab olemasolevat, laenulepingust tekkinud võlgnevust hageja ees kokku. Kohtuistungil on hageja andnud ütlusi (tl.15), et kostja on pärast 2003.a. juulis allkirjastatud kokkulepet, tasunud temale intressimakseid alljärgnevalt: 2003.a. augustis 1000 krooni septembris 1000 krooni oktoobris 1000 krooni 2005.a. augustis 1500 krooni detsembris 2000 krooni 2006.a. märtsis 1000 krooni KOKKU 7500 krooni Kostja on tasunud hagejale laenuintressi võlgnevuse katteks kokku 7500 krooni, mis tuleb seega intressinõudest maha arvestada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intressi ja viiviste eest (20 000 kr – 7500 kr) 12 500 krooni. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks võlgnevuse välja reaalsete osamaksetena, vähemalt 5000 krooni kuus hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus leiab, et see nõue on kooskõlas

§ 445

lg 1 sättega ja kohtuotsuses tuleb määrata täitmise tähtajad.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Menetluskulude jaotus:

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud kanda kostjal. Asjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 2750 krooni (tl.3) ja asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) summas 59,40 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt. Ü.Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.