§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
märtsiks 2006.a. Hagimaterjalid on 15.03.2006.a vastu võetud kostja ema Exxx Pxxxx poolt.
Kostja vastas kohtule kirjalikult 30.03.2006.a, võttes hagi õigeks (tl 27). Vastuse kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet summas 9325,35 krooni ning soovib asja lahendada kirjalikus menetluses. Kostja sõnul leppis ta 2006.a alguses hageja esindajaga kokku, et kostja tunnistab nõuet ja nõude tasumine ajatatakse 6 kuu peale. Hageja esindaja poolt 10.04.2006.a kohtule esitatud vastuse (tl 30) kohaselt leppisid pooled algselt kokku maksegraafiku koostamiseks kuuele kuule. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja leidma üles kahju tegeliku tekitaja ja seejärel võtma hiljemalt 10.02.2006.a hagejaga uuesti ühendust maksegraafiku koostamiseks. Kostja rikkus kokkulepet ning seetõttu pöördus hageja kohtu poole. Hageja on nõus lahendama asja kirjalikus menetluses. Hageja esindaja teeb ettepaneku, et kostja tasuks võlgnevuse (liikluskahju tagasinõue + viivised + kohtukulud) nelja kuu jooksul alates aprillist 2006.a kuni juuli 2006, tasudes igakuise maksega 2626,51 krooni. Kostja 26.04.2006.a esitatud vastuses (tl 33) on nõus hageja esindaja ettepanekuga tagasimaksete suuruse osas, kuid soovib makseid alustada maist 2006, tasudes kogu võlgnevuse hiljemalt augustiks 2006. 2
lg 3 alusel, kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 alusel kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses kirjas, need ei ole vastuolus üldiselt teadaolevate asjaoludega, hageja põhjendused tõestavad tema nõuet. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostjale kuuluva sõidukiga põhjustati liiklusõnnetus – sõideti otsa sõidukile Ford Scorpio 158 AKC-, mis tõi kaasa sõiduki Ford Scorpio omanikule kahju tekkimise. Hageja hüvitas selle kahju. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse §-le 48 lg 2 p 6 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kuna hageja on kannatanule kahju hüvitanud, tekkis tal vastavalt LKS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 tagasinõudeõigus liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki omaniku vastu, kelleks on kostja. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 on viivise suuruseks võlgnetavalt summalt 9,25% aastas ehk 0,0253424% ühe päeva eest. Kostja ühe päeva viivise suuruseks on seega 2,36 krooni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist hetkest, mil kahju hüvitamise nõue hagejale üle läks, s.o alates 11.01.2006.a. Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodi 11.01.2006.a kuni 16.05.2006.a, s.o 126 päeva eest kogusummas 297,36 krooni ning alates 17. maist 2006.a kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni suuruses 2,36 krooni iga päeva eest. Hageja on oma kirjalikus vastuses avaldanud valmisolekut kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kostja tasuks nelja kuu jooksul alates aprillist 2006.a igakuiselt 2626,51 krooni kogu võlgnevuse (põhivõlgnevus ja viivised + menetluskulud) katteks; kostja on nõustunud hageja poolt pakutud igakuise tagasimakse suurusega ja tagasimakse perioodi pikkusega, kuid soovib makseid alustada alates maist 2006.a. Lähtuvalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast peab kohus mõistlikuks määrata esimese tagasimakse kuupäevaks 25. mai 2006.a. Kohus määrab põhivõlgnevuse ja viiviste (kogusummas 9622,71 krooni) igakuise tagasimakse minimaalseks suuruseks 2405,68 krooni, mis tuleb kostjal igakuiselt tasuda hagejale hiljemalt 25. kuupäevaks alates 25. maist 2006.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Lisaks peab kostja hagejale tasuma alates 17.05.2006.a kuni kohustuste kohase täitmiseni tekkivad viivised suuruses 2,36 krooni iga päeva eest. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tulenevalt
Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 26,90 krooni (tl 2), mis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse ning hageja poolt tasutud riigilõiv 750 krooni (tl 24). Kuna hageja poolt välja pakutud igakuise tagasimakse suurus hõlmas ka menetluskulusid, määrab kohus riigilõivu igakuise tagasimakse minimaalseks suuruseks 187,50 krooni, mis tuleb kostjal igakuiselt tasuda hagejale hiljemalt 25. kuupäevaks alates 25. maist 2006.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7; § 101 lg 1 p 1, LKS § 48 lg 2 p 6; § 48 lg 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.