Hageja on RLS §-st 16 lg 1 p 2 tulenevalt elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega on antud asjas riigilõiv tasumata.
lg 1 kohaselt võib kohus tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Riigilõiv käesolevas asjas tuleb
L. .
lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagis on taotletud elatise suurendamist 500 kroonilt 1500 kroonini so 1000 krooni võrra. Seega käesoleva tsiviilasja hind on 9000 krooni (1000 x 9). Riigilõivuseaduse Lisa 2 määrade kohaselt kuulub hagihinna 9 000 krooni puhul tasumisele riigilõiv 650 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu 650 krooni riigituludesse.
§-st 179 lg 3 kohaselt saab menetluskulude väljamõistmise määruse peale esitada määruskaebust juhul, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 1000 krooni, on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus menetlusosalisele kättetoimetamisest.
§-st 179 lg 5 tulenevalt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumise üldine tähtaeg on 15 päeva. Seetõttu määrab kohus käesoleva lahendi täitmise tähtajaks samuti 15 päeva. Kohtunik Rita Kulberg /allkiri/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.